Marutaudioht on suurenenud ka seoses loomade sissetoomistingimuste ajutise leevendusega, mille tõttu võib jõuda Eestisse teadmata tervisestaatusega lemmikloomi Ukrainast.

Loom tuleb vaktsineerida hiljemalt tema 21. elunädalaks. Marutaudile immuunvastuse säilitamiseks tuleb kass ja koer korduvvaktsineerida vaktsiiniga kaasas oleva infolehe kohaselt, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest.

Oma lemmiku vaktsineerimiseks pöörduge loomaarsti poole. Riik toetab omalt poolt lemmikloomade marutaudivastast vaktsineerimist. Juhul, kui pöördute selleks volitatud loomaarsti poole, tagab riik tasuta vaktsiini, süstitegemise vahendid ning maksab loomaarstile süsti tegemise eest põllumajandusministri määrusega ettenähtud korras. Vastavalt konkreetsele olukorrale võivad omaniku jaoks vaktsineerimisega kaasneda kulud, mida riik ei kanna: visiiditasu, transporditasu, dokumentide vormistamine. Täpsemat teavet selle kohta, millised loomaarstid teostavad toetatavat marutaudivastase vaktsineerimise teenust saab vastava piirkonna esindusest või marutaudi projektijuhilt.

„Panen kõigile loomaomanikele südamele vaktsineerida oma lemmikloom, kui seda veel tehtud pole – nii saame kaitsta oma lemmikuid ja ka iseennast marutaudiohu eest,” lisas Kruuse.

Miks marutaud nii ohtlik on?

Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, millesse nakatuvad nii loomad kui ka inimesed.

Haigustekitaja levib nakatunud looma süljega, tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. Harvemini võib viirus üle kanduda ka marutaudis looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale. Juhul kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole haigus ravitav, vaid lõpeb alati surmaga. Inimese haigestumisel nimetatakse haigust marutõveks, looma haigestumisel marutaudiks.

Nakatuda võivad kõik imetajad, sealhulgas ka inimene. Marutaudi nakatuvad ka nahkhiired, kelle hulgas levib eraldiseisev viirusetüvi. Linnud, kalad ja roomajad ei ole haigusele vastuvõtlikud. Eelmise sajandi teisest poolest alates on Eestis nagu mujalgi Euroopas levinud nõndanimetatud metsamarutaud, mille põhilisteks kandjateks on rebane ja kährikkoer. Koduloomadest esineb haigust enim koertel, kassidel ning veistel, kuid haigestuda võivad ka lambad, hobused, kitsed ja teised koduloomad.

Eestis on kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine kohustuslik alates 1953. aastast.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid