Katia Snisarenko: Ukraina lapsed said sõjas agressori sihtmärgiks

Ukraina lapsevanemad jätavad toidukordi vahele, et lastel oleks piisavalt süüa. Paljud vanemad tunnevad end süüdi, et nad ei suuda lastele turvalisust pakkuda, kuigi see pole nende viga.

Tõe ja selguse hetk saabus märtsikuus, kui asuti pommitama Mariupoli Draamateatrit, mille ette oli tohutu suurte trükitähtedega kirjutatud sõna “Lapsed”. Hinnanguliselt oli hoonesse varjule läinud üle tuhande inimese, peamiselt naised ja lapsed. Siis sai üheselt selgeks, et agressor on eesmärgikindlalt võtnud sihikule lapsed. Lastevastaste kuritegude tegelik ulatus ei ole veel selge, kuna ajutiselt okupeeritud aladel ei ole võimalik uurimist läbi viia.

Ka laste heaolu laiemalt on saanud tohutu löögi, eriti kui linnu pommitatakse tugevalt ja rünnatakse humanitaarabikoridore. See sunnib inimesi elama keldrites ning takistab hädaabiteenistusi ja neid kaasinimesi, kes aidata püüavad. Selle tagajärjel peavad lapsed taluma ja välja kannatama niisuguseid elutingimusi, mida rahuajal tuleb ette ülimalt harva. 8. märtsil teatas riiklik uudisteagentuur Ukrinform, et Mariupolis suri laps janusse. 15. märtsil teatas rahvuslik tele- ja raadiokompanii Suspilne, et Tšernihivis tekkis seitsmeaastasel lapsel pärast kaheksapäevast keldris varjumist polüartriit.