Eesti Pank on eraldi välja toonud eelmise aasta neljanda kvartali andmed, millest selgub, et Eesti elanikud tegid ainuüksi 2021. aasta neljandas kvartalis kuus keskmiselt 6 miljonit e-ostu, mille kogukäive oli 249 miljonit eurot. E-ostude arv oli seega neljandas kvartalis 31% suurem kui aasta varem samal ajal ning käive kasvas 59%. E-ostu keskmine suurus oli neljandas kvartalis 42 eurot, seejuures Eestist tehtud ostude puhul 40 eurot ja välismaalt ostes 44 eurot. Viimasel ajal on ostjad niisiis eelistanud pigem Eesti e-poode: lõppenud aasta neljandas kvartalis sooritati 58% kõikidest e-ostudest kodumaistest e-poodidest.

Euroopa e-kaubanduse tururaport tõstab omakorda esile, et Eestis teeb e-oste hinnanguliselt 76% elanikkonnast. Sellega edestab Eesti tuntavalt näiteks lõunanaabrit Lätit (63%) ja on samas “kaalukategoorias” Soome (78%) ning Prantsusmaaga (78%). Kõige agaramad e-ostlejad on Suurbritannias, kus hinnanguliselt 92% elanikkonnast teeb e-oste.

E-ostude arv oli seega neljandas kvartalis 31% suurem kui aasta varem samal ajal ning käive kasvas 59%.

Kui viie aasta eest tehti pangakaarti kasutades 97% ostudest füüsilistes müügikohtades ja vaid 3% e-poodides, siis 2022. aastal ületab e-kaubandus jaekaubanduse kogukäibest ilmselt juba 25% piiri. E-kaubandus moodustab siinsest jaekaubandusest juba praegu pea viiendiku, kasvades samas aasta võrdluses igas kuus 30–40%.

Emori e-kaubanduse trendiuuring näitab, et kui eelmise aasta kevadel oli vähemalt kaks-kolm korda kuus e-ostlejate protsent 39%, siis nüüd on see juba üle 50%. Üldine e-ostjaskonna määr on 86%, mis näitab, kui suur osa 15–74-aastastest elanikest on aasta jooksul ostnud tooteid või teenuseid internetist. Ja selliste elanike hulk, kes pole üldse kunagi midagi internetist ostnud, on kahanenud kõigest 2% peale.

Mida eestlased internetist ostavad?

Pandeemia on muutnud e-ostmise trende. Näiteks kontserdi-, kino- ja teatripiletid on langenud 60 protsendilt 48 protsendile. Toit, mis tegi 2020. aastal suure hüppe, kasvas eelmisel aastal veel suurusjärgus 10 protsenti ning võrreldes 2019. aastaga lausa kolm korda.

Jätkuvalt teeb suurim osa e-ostjatest oste sülearvutit kasutades (52 protsenti e-ostjatest, osakaal on püsinud möödunud aasta vältel), kuid märkimisväärne on, et aastaga on jõudsalt kasvanud mobiiltelefoniga ostjate osakaal (39 protsendilt 47 protsendini e-ostjatest), lähenedes kiirelt pooleni e-ostjatest. Seetõttu võib väita, et mobiilivaade ja funktsionaalsus on üks olulisemaid aspekte e-poe kasutusmugavuse koha pealt. Mobiiltelefoni kasutab e-ostmiseks sagedamini alla 34-aastane ja muust rahvusest elanik.

Kõige rohkem e-ostetakse

Elektroonika 52%
Sisustuskaubad ja mööbel 40%
Raamatud 37%
Kosmeetika 35%
Naisteriided ja jalatsid 33%
Parfümeeria 31%
Toit 31%
Meesteriided 30%
Mänguasjad 27%
Remondikaubad 27%
Spordikaubad 27%
Aiakaubad 25%
Lasteriided ja ravimid 18%

Siinse e-kaubanduse väga kiiret kasvu väljendab ka pakiautomaatidesse saadetud pakkide maht. Eesti E-kaubanduse Liit monitoorib koostöös Omniva, Smartposti ja DPDga Eesti pakiturgu. Eelmisel aastal saabus pakiautomaatidesse üle 12 miljoni paki, mis on samuti 33% rohkem kui aasta varem. Kõigi aegade rekord. Näiteks Omniva Eesti-sisene pakimaht kasvas eelmisel aastal lausa 40%. Sel aastal tiheneb pakiautomaatide võrgustik veelgi, mis suurendab tarbijate ostumugavust igas Eesti nurgas.

Maksekeskuse statistika põhjal võib eeldada, et e-kaubandus kasvab edaspidi 20–30% aastas ehk veidi laugemalt kui seni. Maksekeskuse andmetel olid eelmisel aastal kõik kuud tehingumahtudelt suuremad kui aasta varem, mis viitab, et pandeemia on toonud püsivad muutused tarbijate käitumises.

Eesti E-kaubanduse Liidu hinnangul tegutseb siin suurusjärgus 6000 e-poodi, seejuures on viimase paari aastaga lisandunud lausa tuhandeid. Neist paljud ei osutunud elujõuliseks ja suured tegijad on ikka samad, kes olid ka enne pandeemiat. E-kaubanduse buum on Eesti turule aga juurde toonud tõeliselt rahvusvahelisi tegijaid, nagu Boozt, Zalando ja About You. Eesti e-poodidel on aga rahvusvaheliste tegijate kõrval oma trumbid ja konkurentsieelised, mis puudutab näiteks kiiret komplekteerimist ja tarnet, eestikeelset vahetut ja operatiivset kliendisuhtlust ning kaupa, mida saab juba samal päeval postitada.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid