KUULA | Kevadväsimus ei ole paratamatus

Kalendrikevade saabumine ei too enamasti kaasa veel päris kevadet, küll võib aga kevade alguseks hakata tunda andma kevadväsimus. Synlabi laboriarst Anneli Raave-Sepp nimetab kevadist väsimusseisundit pigem talveväsimuseks, kuna organismi kurnab just talv. „Tegelikult kurdavad inimesed aastaajast olenemata sageli väsinud oleku üle. Esmalt tuleks välja selgitada, kas meie unerežiim on korras ja kas saame piisavalt puhata. Seejuures ei sõltu une kvaliteet kõigil ühtemoodi une pikkusest, vajame ju kõik välja puhkamiseks erinevalt uneaega”, lisab dr Raave-Sepp.

Üheks sagedasemaks väsimuse põhjuseks on vitamiinide, eriti D-vitamiini vaegus, samuti rauavaegus. Vitamiinide ja rauapreparaatide võtmisega saab olukorda parandada. Samas ei maksa sellega üle pingutada, sest ka üleküllus annab teinekord endast väsimusena märku.

Ka kilpnäärme talitushäirete korral võib üks sümptomitest olla väsimus. Riskirühmas on siin rohkem naised, kellel esineb kilpnäärmega sagedamini probleeme kui meestel.

Talvine pimedus viib paljud eestimaalased päikeselisematest kohtadest valgust otsima ning võimalusel veidi aega soojemas kliimas veetma. Dr Raave-Sepa sõnul on suuremat kasu siiski vähemalt kuu-paari pikkusel soojamaareisist, vaid nädalasest päikesepaistest näiteks d-vitamiini defitsiidi positiivseks pööramisest ei piisa.

Pikemad ja valgemad päevad ning rohkem päikesepaistet aitavad küll meeleolu parandada, ent väsimuse ilmnedes ei tasu lootma jääda, et see iseenesest üle läheb. Väsimus võib märku anda ka raskematest terviseprobleemidest. Igal juhul tasuks ennast kurnatuna ja väsinuna tundes rääkida sellest oma perearstile, samuti võib pöörduda otse laboriarstide poole, kelle abiga väsimuse põhjuseid kindlaks teha.