Leili metsalood | Valge-toonekured jõudsid koju
(1)Olen pesadel, eriti pildil oleval pesal, mis jääb kodu lähedale teeristile, juba hulk aastaid silma peal hoidnud ja seepärast tean, millal linnud tulevad või lähevad. Teine kurepesa jääb mu kodust kohe üle tee naabri õuele ja sinna jõuavad linnud igal aastal umbes kümme päeva hiljem kui teeristi pesale saabujad.
Väliste tunnuste järgi pole võimalik valge-toonekurgi üksteisest eristada ja rõngaid neile jalga siinmail ka pandud pole. Nii ei saa teada, kas saabujad on ka samad linnud, kes pesal varem pesitsesid.
Toonekurgede rändetee viib üle Ukraina ja kui ränne kulgeb sõjapiirkonnast lääne pool, siis küllap jõuavad siia ka kõik järgmised tiivulised.
Eile ja üleeile nägin metsakraavist lendu tõusmas näiteks hallhaigrut. Temagi tundub olevat seesama lind, kes igal kevadel piirkonna metsakraavid esimesena üle vaatab ja seejärel kusagile paigale jääb.
Põldudel olid nädalavahetusel maas suured haneparved ning mõni päev enne neid veel rästad ja kiivitajad. Metsa kohal olen näinud tiirutamas viusid.
Mõnes soojemas kohas õitsevad metsapuude all esimesed sinililled. Koduaedade lumi- ja märtsikellukesed on lume alt vabanedes samuti oma õied lahti löönud. Kevad ei jää sõjast hoolimata ka sel aastal tulemata.