Sel aastal tõuseb üksi elava pensioniäri toetus seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktoobris neile pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2kordne keskmine vanaduspension, mis 2022. aastal on 669 eurot. Selleks et saada seda toetust, peab inimene rahvastikuregistri andemetel elama üksi 1. aprillist kuni 30. septembrini.

1. aprillist tõsteti aga tunduvalt vanaduspensione, nii suurenes 44aastase staažiga inimese vanaduspension enam kui 42 euro võrra. Nii võib juhtuda, et osa pensionäre, kes varem said üksi elava pensionäri toetust, ei pruugi seda tänavu saada, kuna pensioni suurenedes on nüüd neile väljamakstav pension suurem kui 669 eurot.

Kelle väljamakstav pension jääb ka pärast 1. aprilli väiksemaks kui 669 eurot ja kes elab üksi, saab oktoobris üksi elava pensionäri toetust 200 eurot.

Pensionär ei pea üksi elava pensionäri toetust ise taotlema, see makstakse talle välja pärast riiklikes registrites olevate andmete kontrollimist.

Muudeti pensionikindlustuse seadust


Riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatuste kohaselt nähakse ette toitjakaotuspensioni maksmise jätkamist 18–24aastastele õppuritele septembrikuus olenemata sellest, kas andmed õppimise kohta on Eesti Hariduse Infosüsteemi juba kantud või mitte.

Välisriigis elavatel pensionäridel on pensioni saamiseks võimalik edaspidi oma elusolekut tõendada ka elektroonilise kanali kaudu.

Samuti nähakse ette, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku aeg arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kui sellel perioodil maksti sotsiaalmaksu.

Kogumispensionide seaduse muudatuse kohaselt võib II sambast pensionile läinud puuduva töövõimega isik hakata uuesti II sambas raha koguma või peatada pensioni saamise, kui ta ei ole veel vanaduspensionieas, kuid tema töövõime on vahepeal taastunud.