Argo Ideon: kinkekaart kui butafoorne ebaraha

Kingitud hobuse suhu ei vaadata, aga kinkekaardi puhul peab vaatama kehtivusaega. Ja muid tülikaid piiranguid.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Kinkekaart on rahasarnane toode, mille kasutusvõimalused on ahendatud minimaalseks. Umbes nagu õun, mida sa tohid süüa üksnes vannitoas, neljapäeval kella 22.00 ja 22.15 vahel ning pead seisma ühel jalal. Selle asemel, et kinkida inimesele raha, mis on väärtuse säilitamise vahend, vahetusvahend ja arvestusühik, varustatakse kingisaaja lühikese kehtivusajaga paberi või kaardikesega, mida loodetavasti saab kindlaksmääratud kohas miski tarbeasja vastu vahetada.

Kinkekaardi olemasolu mõte ja kasu saavad osaks ainuüksi selle müüjale. Tema saab ju kohe kätte päris raha ja annab vastu piiratud kehtivusega surrogaadi. Kui kaardisaaja mõtleb pikemalt, mida selle rõõmuga peale hakata, on müüja saanud intressita krediiti ning ilmselt pole vähe ka selliseid kinkekaarte, mis ühel või teisel põhjusel lõpuks kasutamist ei leiagi. Kingituse sai sel puhul hoopis kinkekaardi müüja.