Leili metsalood | Koprad langetavad, põdrad koorivad

Sellel kevadel langetasid koprad jõe ääres kunagisel karjamaal kaks suurt haaba, mille oksad söödi kohapeal ära või lohistati jõkke. Koore sõid põdrad.

Nüüd jõudis järg kolmanda haava kätte ja see on pildil. Siiani pole puud jõutud veel langetada, aga küllap see päev kord kätte jõuab. Langetamise suund on targasti valitud – latv kukub jõe poole. Nii on okste lõikamine ja vajadusel äravedamine veetee kaudu ohutum ja hõlpsam. Esimesed kaks haaba langetati teises suunas, ladvad jõest eemale metsa poole. Aga ära laasiti need ikkagi.

Kõik kolm suurt haaba on ilma tüvemädanikuta jämedad puud. Ehita või haabjaid nagu Soomaa mehed teevad. Kahjuks pole ei oma peres ega tuttavate seas huvilist võtta.

Väärt haavapuid, pealegi kooritud tüvesid, ma muidugi jõeaasale vedelema ei jäta ja küllap leian neile kasutuse. Kui saunalaudu saagida ei õnnestu, siis pärast paariaastast kuivamist saab halgudest ahjupuid.

Haavapuit vajab tõepoolest pikemat kuivatamist kui teised puuliigid. Haaba võib kiita tema meeldiva magusa lõhna pärast. Kahjuks pole puu eluiga kuigi pikk, pealegi himustavad noore haava koort ja oksi metsloomad. Küllap ikka magusa maitse ja lõhna pärast. Seepärast on noores haavikus tavaline, et põdrad on tüvesid koorinud ja võrasid murdnud. Seda enam võivad need kobraste saagiks osutunud kolm suurt haaba olla rahul, et neil õnnestus aastakümneid sel jõeäärsel karjamaal väärikat elu elada.