Ehtsad maitsed ja aus toit on hinnatud nii Eestis kui ka mujal Euroopas

Eelmisel kolmapäeval korraldas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda õppekäigu Lääne-Virumaa toidutootmisettevõtetesse. Heade Eesti maitsetega tutvusid ning kasulikke kogemusi jagasid koostööprojekti Qualify liikmed Euroopa erinevatest riikidest, ehtsaid Eesti maitseid aga tutvustasid kohalikud ettevõtjad.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on partner Interreg Europe’i programmis Qualify, mis tegeleb toiduainete sektoris olevate ettevõtete toidupettuste ennetamise ja toidukvaliteedi kontrolliga.

Projektis osalevad kuus Euroopa Liidu riiki: Government of Catalonia – Department of Agriculture, Livestock, Fisheries and Food (juhtpartner, Kataloonia), Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Chamber of Agriculture of la Vienne (Prantsusmaa), Chamber of Commerce and Industry (Sloveenia), Bulgarian Chamber of Commerce and Industry (Bulgaaria), Region of Thessaly (Kreeka). Kõik peale Bulgaaria esinduse olid ka Lääne-Virumaal Eesti toitude ja jookidega tutvumas.

Qualify projekti eesmärgiks on parandada väikeste ja keskmise suurusega toidutootmisettevõtete kvaliteedistandardite haldamist, vältides pettuseid ning rakendades paremaid ja keerukamaid kvaliteedistandardeid, mis vastavad seadusandlusele ja tagavad paremad ning konkurentsivõimelisemad tooted, samuti nende ettevõtete üldise konkurentsivõime ja rahvusvahelistumise võimaluste suurendamine.

Eestis on pisut üle 700 toidutootmise ettevõtte, mis annavad 14% kogu töötleva tööstuse toodangust ja 14% kogu tööhõivest. Paljud neist on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kellel võib olla keerulisem toidukvaliteediga seotud teemasid hallata, olles samal ajal konkurentsivõimeline nii siseriiklikel kui rahvusvahelistel turgudel.

Autentsed maitsed pakuvad rõõmu ja ekspordiväärtust

Qualify juhtpartnerite esindaja, Kataloonia põllumajanduse toiduinspektsiooni peadirektori asetäitja Glória Cugat Pujol on üks Qualify projekti ellukutsujatest ja asutajatest. Ta meenutab, et see sai alguse 2019. aasta augustis ning plaanipäraselt kestab see 31. juulini 2023. Seoses koroonapandeemiaga on küllalt palju võrgustikutööd ning kohtumisi toimunud interneti vahendusel, kuid seda suurema emotsionaalse ning teadmiste omandamisele suunatud väärtusega on reaalsed kohtumised ja õppekäigud.

„Eri riikide autentsed maitsed on suureks väärtuseks ning nende kestmist ja levikut tuleb toetada,” põhjendab ta ning lisab, et selle tegevuse vajalikkust on kinnitanud ka Euroopa Komisjon. Samuti näeb ta autentseid maitseid hea ekspordiartiklina ning teab hästi, et selleks, et eksporditurule jõuda, vajavad väikesed ettevõtted sageli veidi kõrvalist abi.

Projekti väljundite hulka kuuluvad nii õppekäigud ja levitamisüritused, kogemuste ja heade praktikate vahetamine, rahvusvahelise e-õppe korraldamine kui ka ettevõtete toetamine erinevate poliitikainstrumentide kaudu.

Glória Cugat Pujol on kogenud, et väikestel ettevõtetel napib sageli arenemiseks ja laienemiseks raha, ent samajagu tuntakse puudust ka kontaktidest ja oskusteabest. „Üheks võtmesõnaks ongi siin näiteks info toidupettuste kohta,” märgib ta.

Kvaliteet on Moes, head napsid ka

Qualify delegatsiooni õppepäeva esimeseks sihtkohaks oli Tapa lähistel asuv Moe küla, kus tegutseb üks Eesti vanemaid ja väärikamaid alkohoolsete jookide tootjaid, mis on läbi ajaloo kandnud eri nimesid. Tänased Moe Peenviinavabrik, Muddis Õllevabrik ja Moe Külastuskeskus asuvad endise Moe piiritusetehase territooriumil.

Moe juhataja Liisa Luhaste alustab alkoholi tootmisest rääkides päris kaugetest aegadest – esimesed kirjalikud märkmed viina valmistamisest Eestis on aastast 1485. Moe mõisa (Muddis) esmamainimine ulatub aastasse 1500, kuid alkoholitootmisest Moel on esimene tõend 1688. aastast. Moe mõisa Peenviinavabriku alguseks loetakse aga aastat 1886. Just seda aastanumbrit kannab üks praeguseid Moe tuntumaid viinabrände.

Tänapäeval valmib Moes palju erinevaid kvaliteetseid alkohoolseid jooke – Muddise õlledest kangete handsadeni. Kokku toodetakse Moes 28 erinevat jooki, mida saab nii kaasa osta kui ka kohapeal degusteerida.

Kaugeid külalisi ootas Moes nii põnev ringkäik läbi selle ajaloo ja tänapäeva – alates puust tõrtest ning lõpetades nüüdisaegse tehaseliiniga, kus parajasti villiti pudelitesse Moe kuulsat viina 1886. Just sellest aastast tegutseb ka tehas ise!

Liisa Luhaste räägib, et hindab kõrgelt erinevaid toiduohutuse ning autentsusega seotud projekte, sest need toetavad ka Moe tegutsemist. Aastast 2017 on Moe viinadel kaitstud geograafiline tähis ning neid turustatakse märgisega Estonian Vodka.

„Estonian Vodka tähist võivad kasutada üksnes need tootjad, kelle viin koosneb ainult kodumaistest komponentidest – selles peavad olema Eesti teravili, Eesti piiritus ning Eesti vesi,” selgitab Liisa Luhaste ning lisab, et loomulikult on Moe kui kaitstud geograafilise tähisega Estonian Vodka tootja huvitatud sellest, et seda tähist kasutataks ainult ausal viisil.

Geograafiline tähis kaitseb ebaausa konkurentsi eest

Tasub teada, et geograafiline tähis ei ole kaubamärk, vaid lähtub konkreetse geograafilise piirkonna ajaloolisest eripärast toote valmistamisel. Ajalooliselt on Eesti alkoholitööstuse sisuks olnud kohalikust toorainest piirituse põletamine ja sellest viina tegemine, mitte välismaalt ostetud alkoholi pudelitesse villimine.

EL-i geograafiliste tähiste süsteem on loodud kaitsmaks tootjate huve algupäraste toodete ebaõiglase konkurentsi eest ning lihtsustamaks tarbijate ostuotsuste tegemist. Kvaliteedimärkide süsteem väärtustab kindla määratletud piirkonna päritolu eriliste omadustega tooteid. Kaitstud geograafilise tähis annab tarbijale infot, millisest piirkonnast ehk riigist tarbitava toote põhitooraine pärineb.

Qualify teemal loodab Liisa Luhaste, et see võiks aidata kaasa Moe alkoholide ekspordile. Praegu on ettevõttel ekspordipartnerid Saksamaal, Itaalias ja Slovakkias ning läbirääkimised käivad ka Hollandi, Prantsusmaa ja Hispaania ettevõtetega.

Parimaks ekspordipartnerite leidmise viisiks peab Liisa Luhaste osalemist erinevatel messidel. „Kui tekib isiklik kontakt, on kõige kergem kokkuleppeid sõlmida,” arutleb ta ning loodab, et messikultuur on pandeemia järel taastumas.

Külmkuivatus tagab hea toidu praktiliselt kõigest

Simunas asuv Freezedry on väike tootmisettevõte, mis pakub uskumatult suurt valikut külmkuivatatud toitu ning erinevaid toidulisandeid. Külmkuivatatud toidu kaubamärgi Meki kohta saab lähemalt teada kodulehelt meki.ee.

Vabriku asutaja ja juht Mermi Kangur on hariduselt mikrobioloog ning oskab ringkäigu jooksul selgitada lahti nii põneva tootmisprotsessi kui ka pakutavate toitude hea mõju sööjate tervisele. Ettevõtjana teeb ta pidevat koostööd Eesti teadlastega, et suuta pakkuda võimalikult erinevaid, kvaliteetseid ning tervislikke toitusid.

Freezedry tehases valmivadki nii taktikaliselt kui ka rännuteedel mugavalt kasutatavad toidukorrad, marjadest ja puuviljadest valmistatud tervislikud ja maitsvad krõpsud, erinevad pulbrid, millega on kerge luua nn supersmuutisid, mis toetavad nii ilu, tervist kui ka lihtsalt head enesetunnet. Smuutisõber saab kohapealsest poest või e-poest lisaks vajalikele komponentidele osta kaasa eriti mugava ning laetava akuga töötava šeikeri.

Mermi Kangur rõhutab, et lisaks sellele, et Freezedry pakub laia valikut erinevaid tooteid, pakutakse kohalikele marjakasvatajatele külmkuivatusteenust.

„Kui kiirel marjaajal valmivad kõik marjad korraga ning kiire saagikoristuse juures pole mahti tegeleda nende müümisega, siis üheks heaks lahenduseks võib olla marjade külmkuivatamine,” märgib ta ning rõhutab, et see annab aega tegeleda toodangu müügiga siis, kui kiired korjetööd läbi on.

Veel ühe põneva kaubamärgina toob Mermi Kangur esile Varangian Supplementsi – külmkuivatatud maheveise organid toidulisandeiks – ning lisab, et neis on palju vitamiine ja mineraalaineid.

„Varangid olid need viikingid, kes Venemaad ja Kiievit kunagi valitsema kutsuti ja keda Bütsantsi keiser ihukaitsjatena kasutas. Kavalad, tugevad ja maskuliinsed – seepärast selline nimevalik, et kui soovid olla terve, siis võiks tarbida veise ära ninaotsast kuni sabani,” jutustab ta.

Kõik toiduohutusega tegelevad projektid on Mermi Kanguri sõnul ääretult vajalikud, sest toit peab olema usaldusväärne. „Toodame ka beebidele mõeldud toite ning see oleks mõeldamatu, kui me ei peaks ohutust ja pettuste vältimist ülioluliseks,” kinnitab ta.

Head saia pole kunagi liiga palju

Rakveres asub Würtspagari töökoda koos väikese kohviku ning kaasaostuvõimalusega, mis on samuti hea näide autentsetest Eesti maitsetest ning toidu valmistamise tehnikatest.

Kõik Würtspagari tooted valmivad juuretise baasil ilma lisaaineteta ning on muna- ja pärmivabad. Käsitööleivad ja hapusaiad sobivad hästi nii veganitele kui ka fitnessisõpradele – kuna tainas on valminud pärmita, pole saia süües sööjal vaja liigset „kerkimist” karta.

Lahke perenaine Gerri Stets tutvustab haputainast tehtud saiu ja pontšikuid ning annab ülevaate põnevast toiduvalmistamistööst koos juuretise ning eestimaise jahuga.

Kohalik rahvas oskab Würtspagari tooteid kõrgelt hinnata. Juuretise baasil valminud pontšikud on valitud aastal 2020 Lääne-Virumaa parimaks toidutooteks ning hapusai speltajahuga tuli auhinnalisele kolmandale kohale. Würtspagari tooted leiab tavatarbija MEMBO-st.

Kasulikud praktikad üle Euroopa

Glória Cugat Pujol nimetab ühe Qualify suure tugevusena osalevate riikide esindajate võimalust omavahel parimaid praktikaid vahetada.

Ta toob näiteks ühe olulise omamaise teema – Kataloonia oliiviõli tootjate jaoks on väga oluline vältida toidupettusi ning nende kaubamärkide vale kasutamist. Selle vältimiseks loodud Autenfoodi projektis osalevad koos tootjate ja ametnikega ka teadlased, et leida valemid oliiviõli kontrollimiseks ning võimalike pettuste avastamiseks. Nii kaitstakse pühendunud tootjaid nii valesid tootmisvõtteid kui ka geograafilisi pettusi kasutavate ebaausate konkurentide eest ning tagatakse kohalike kaubamärkide jätkuvalt kõrge maine.

Sloveenia paremate praktikate hulka kuuluvad näiteks erinevad infoportaalid ja teised horisontaalsed teabe jagamise viisid, mis võimaldavad kiiresti edastada nii seadustega seotud uuendusi kui ka erinevat toidu- ja söödatootmisega seotud olulist informatsiooni.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vanemnõunik Marju Männik märgib, et Eestist on parima praktika näitena toodud tarkvaralahendus FoodDocs, mis aitab toiduettevõtetel luua ja hallata oma toiduohutuse süsteemi. „Tänu Qualifyle on FoodDocsiga ühendust võtnud Ühendkuningriigi ja Hispaania toiduametid, kes huvituvad uutest tarkvaralahendustest toiduohutuse valdkonna nüüdisajastamisel,” ütleb ta.

Eestis loodi veebipõhine raamatukogu

Qualify raames on koostatud veebipõhine infokogumik ehk online-raamatukogu, mis koondab põhjaliku info pettuste ennetamise, kvaliteedikontrollisüsteemide ja põllumajandustoodete ning toiduainete autentsuse valdkondadest, hõlmates eelkõige Eestis toimuvat, kuid ka Euroopat ja nendevahelisi seoseid.

„Toiduohutuse, pettuste vältimise ja toidu päritolu teemasid on kajastatud mitmetes toitu puudutavates Euroopa Liidu ja siseriiklikes strateegiates ja arengukavades ning toimunud on erinevaid koolitusi, konverentse, infopäevi ja arutelusid ning välja antud infomaterjale. Antud dokumendi suur väärtus seisneb selles, et killustatud info Eestis toimuva kohta on ülevaatlikult nüüd ühes dokumendis koos,“ sõnab online-raamatukogu koostaja Kristel Vene.

Online-raamatukogu on suunatud poliitikakujundajatele, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, alaliitudele, teadusasutustele, ülikoolidele ja teistele. Veebipõhine väljaanne koosneb kolmest moodulist: pettusennetus, kvaliteedikontroll ja autentsus. Iga teema lõikes on välja toodud valdkonda puudutav regulatiivne ja strateegiline raamistik, olulisel kohal on praktilised näited ning juhtumiuuringud ja ettepanekud strateegia väljatöötamiseks. Veebipõhise raamatukogu koostamine on üks osa Qualify projekti tegevustest. Sama sisuga dokumendi koostavad ka teised projektis osalevad Euroopa Liidu riigid, nagu Kreeka, Prantsusmaa, Hispaania ja Slovakkia. Rahvusvaheline koostöö annab võimaluse kogemuste vahetamiseks ja suurendab projekti mõju.

„Erinevaid Euroopa riike esindavad projektipartnerid tegelevad niisamuti toidupettuste, kvaliteedi ja päritolu küsimustega. Olles neisse pisut sisse piilunud, on selge, et nad näevad mõningaid asju teisiti, lahendavad küsimusi teise nurga alt ja nende parimad praktikad ja näited on teised. Seega on Qualify toiduohutuse, aga ennekõike pettuste ja autentsuse kohta õppimise, ideede ja parimate praktikate ammutamise projekt,“ lausub Kristel Vene kokkuvõtvalt ning soovitab kõigil teemast huvitatutel tutvuda online-raamatukoguga, mis on tasuta kättesaadav Eesti Kaubandus-Tööstuskoja veebilehel.

Moe pakub nii maitse- kui ka kultuurielamusi

Moe piiritusevabriku külastus on hea võimalus veeta kolm-neli unustamatut tundi, rännates giidi huvitavaid lugusid kuulates läbi viinatootmise ajaloo. Alustatakse aegadest, kus tõrred olid puust ning piirituse mõõtühikuks oli pang, mis mahutas kümme toopi. Muuseumi vanemad eksponaadid on pärit 19. sajandist ning ringkäigul saab imetleda Viktor Kirsilo loodud detailset viinavabriku maketti.

Ajaloolise tootmise juurest viib ekskursioonirada tänapäeva ning huvilistel on võimalus tutvuda sellega, kuidas maitsvad napsid nüüdisajal valmivad.

Teooriale järgneb ka praktika – Moe toodangust pakutakse testimiseks põnevat maitsebuketti, mida saadavad asjatundlikud kommentaarid ja selgitused, samuti ei puudu laualt kohalike kokkade komponeeritud suupistetaldrikud.

Soovi korral on külaliste päralt ka kohaliku restorani kokad ning sommeljee, kes iga toidu juurde parima veini oskab soovitada.

Õppekäigul osalejad olid väga ühel meelel, et lisaks joogimeistritele on kõrgel tasemel Moe kokad, kes oskavad hästi valmistada nii kala-, liha- kui ka veganroogasid, samuti magustoite. Eriti palju tähelepanu pälvis veel üks ajalooline maitse – nimelt ehtne sõir, mida serveeritakse meekastme ning pitsikese astelpajuhandsaga.

Lugu armastusest tervisliku toidu vastu

Freezedry OÜ sündis armastusest tervisliku toidu vastu – nii nagu kõik suured asjad võivad saada alguse juhusest ja vajadusest.

Aastal 2011 otsis Freezedry OÜ asutaja Mermi Kangur külmkuivatatud maasikaid jaekaubandusvõrgust, millele ei oleks lisatud suhkruid, et neid lisada täiendavalt nii müsli kui hommikusöögihelveste hulka. Otsingud luhtusid.

Nii ei jäänudki muud üle, kui süveneda külmkuivatamise saladustesse ja õppida ise valmistama täiuslikult külmkuivanud maasikaid, millel oleks Eestimaa maasikate originaalne magus maitse ja lõhn. Tänaseks ollakse esimene ja ainus külmkuivatuse tehnoloogiat kasutav tehas Eestis.

Würtspagar: „Juuretis on elus!”

Würtspagar Gerri Stets alustas juuretise ning hapusaiadega oma koduköögis ning on sellest ajast meenutanud, et jahu kippus korteris lenduma nii palju, et isegi koer hakkas aevastama.

Kui aga Rakvere kesklinnas ajaloolises turuhoones sobiv ruum vabaks jäi, sündis otsus pagaritöökoja loomiseks Gerri peas praktiliselt hetkega.

Rakveret on nimetatud pagaripealinnaks ning kohalike tegijate hulgas räägitakse, et ilma omanäolisuseta seal pagaritöökojana tegutseda ei õnnestugi.

Würtspagar on vaieldamatult omanäoliste küpsetiste sünnikodu – saiade sees on vaid jahu, vesi ja sool. Juuretis, mis kõike seda toidab, on aga pagarite endi sõnul peaaegu elusolend, vajades nii õiget temperatuuri kui ka palju tähelepanu.

Eesti sõir on teine kaitstud geograafiline tähis Eestis

Õppekäigul pakutud sõir on samuti tähelepanuväärne toiduaine. Peaaegu aasta tagasi, 1. juunil 2021 jõudis lõpule Eesti geograafilise tähise „sõir“ registreerimisprotsess. Geograafilise tähise taotlusprotsessi algatas Eesti sõiratootjatest koosnev huvirühm.

Sõir on traditsiooniline laagerdumata kohupiimajuust, mida tuntakse ennekõike ajaloolisel Võrumaal ja Setomaal. Toote koostisained on piim, kohupiim, munad, või, köömned ja sool ning järeltöötlus võib hõlmata ka küpsetamist. Sõira tegemise komme ning oskused kui osa Vana-Võromaa ja Setomaa kultuuripärandist on 2010. aastal kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.