Rusikareeglina tuleks põhitoiduaineid toota vähemalt nii palju, et oma inimesed söönuks saaksid. Hea oleks toota rohkemgi, et tavaajal oleks, mida eksportida ning hädaolukorras saaks hakkama ka siis, kui osa tootmisest ära kaob. Nagu praegu Ukrainas, kus paljudes kohtades sõja tõttu maad harida ei saa.

Eesti ületab isevarustatuse taset juba aastaid vaid teravilja- ja piimatootmises ning kalanduses. Kui numbrite taha vaadata, on teravilja puhul isevarustatus tagatud vaid osa kultuuride puhul. Kalanduses aitavad eesmärki täita maailmameredel Eesti lipu all püüdvad laevad, mille saak tegelikkuses kunagi Eestisse ei jõua. Eesti kuulub näiteks maailma suuremate krevetipüüdjate hulka.

Toidukaupade hinnatõus on juba reaalsus ja see jätkub. Kuigi riigijuhid selle Euroopas välistavad, näeme varsti ka toidupuudust, sest osale elanikkonnast lihtsalt muutub kõik see kättesaamatult kalliks.