Hindrek Riikoja: kes meid toitma hakkab?
(2)| JUHTKIRI |
Aprilli rekordilise inflatsiooni tõi energiakandjate kõrvalt ka toidu arvestatav kallinemine. Võitjaid selles ei ole, sest tootmine kallineb tunduvalt kiiremini kui poehinnad. Ning appi ei ole kedagi tulemas.
Rusikareeglina tuleks põhitoiduaineid toota vähemalt nii palju, et oma inimesed söönuks saaksid. Hea oleks toota rohkemgi, et tavaajal oleks, mida eksportida ning hädaolukorras saaks hakkama ka siis, kui osa tootmisest ära kaob. Nagu praegu Ukrainas, kus paljudes kohtades sõja tõttu maad harida ei saa.
Eesti ületab isevarustatuse taset juba aastaid vaid teravilja- ja piimatootmises ning kalanduses. Kui numbrite taha vaadata, on teravilja puhul isevarustatus tagatud vaid osa kultuuride puhul. Kalanduses aitavad eesmärki täita maailmameredel Eesti lipu all püüdvad laevad, mille saak tegelikkuses kunagi Eestisse ei jõua. Eesti kuulub näiteks maailma suuremate krevetipüüdjate hulka.