Hindrek Riikoja: punamonumendid peavad kaduma!

| JUHTKIRI |
Kätte on jõudnud tagumine aeg teisaldada üle Eesti asuvad kümned punamonumendid, mis tähistavad Eesti okupeerimist. Teises maailmasõjas langenute mälestamiseks on muidki viise kui pronkssõduri või Narva tankimonumendi jalamile lillede viimine.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Eestis kiputakse avalikkuses mööda minema sellest, mida tähendavad 9. mai ja selle tähistamine eestlastele. Öeldakse: las pronkssõdurile viiakse lilli, las nad mälestavad, see ju meid ei sega. Tegelikult segab küll. Nii tähistamine kui selline, aga ka viis, kuidas seda varasematel aastatel tehtud on.

Venemaa on viimastel aastatel väga palju panustanud sellesse, et 9. mai tähistamine koguks hoogu Eestiski. Mitte ainult Tallinnas, vaid ka Narvas, Tartus ning mujalgi. Tänavu üritati Venemaa poolt teha sellest veel lisaks Ukrainas peetava sõja õigustamise üritus.

Möödunud esmaspäevale langenud 9. mai näitas ilmekalt, et osa Eesti elanike seas ei ole kadunud ihalus okupatsiooniaja järele ning soov Venemaa praegust käitumist õigustada. Õõvastav on kuulata noort, ilmselt vene rahvusest, kuid eesti keelt rääkivat inimest lausumas, et teda Ukraina sündmused ei sega.