KUULA | Kuidas hooajalise allergia käes vaeveldes ikkagi täisväärtuslikumat elu elada?
TÜ kliinikumi sisekliiniku ambulatoorse osakonna juhataja dr Mare Pauklin kinnitab, et märtsist maini põhjustavad vaevusi peamiselt varaõitsevad puud nagu kask, lepp, sarapuu. Suvisel ajal juunis-juulis annavad allergiale hoogu peamiselt heintaimed, põhitegijaks timut, sügisel, augustis-septembris rohttaimed, peamiselt puju. “Talveperioodil meie kliimas õitsvaid taimi küll pole, ent varaõitsevate taimede suhtes allergilistele inimestele võib muret tuua ristallergia puu- ja juurviljadega,” lisas dr Pauklin.
Hooajalisest allergiast rääkidest mõtleme enamasti nohu või silma sidekesta põletikku konjuktiviiti. Inimesed pöörduvad sellega ka arsti poole. Oluline on allergeeni vältimine, arstid soovitavad perioodil, mil õietolmu kontsentratsioon on õhus kõrge, mitte avada aknaid või mitte kuivatada õues pesu. “Ravimi võtmisel on oluline tunda ära õige moment, millal nina kinni läheb ja seda tuleks teha. Tähtis roll on lokaalse hormooni tarvitamisel. Tänapäeval on olemas ka immuunteraapia, tegu on 3-5 aastat kestva raviga, mille saamiseks valivad arstid välja kõige paremini sobivad patsiendid ja nende arv suureneb iga aastaga”, kinnitab dr Pauklin.
Allergia on tõsine probleem, millele lahendust tuleks otsida koos arstiga. Diagnoosimisel lähtutakse nii patsiendi ütlustest kui ka meditsiiniliste testide vastusest, kui testivastus näitab reaktsiooni, aga kaebust ei ole, siis arst allergiat diagnoosida ei saa. Tänapäevaseid ravivõimalusi kasutades on võimalik parimal juhul sellest täielikult vabaneda, igal juhul pakuvad uue põlvkonna antihistamiinikumid ja lokaalse hormooni tarvitamine hooajaliselt allergikutele täisväärtuslikumat elu.