Kuidas me tänasesse olukorda oleme jõudnud? Paratamatult tulevad paralleelid käimasoleva koroonakriisiga. Kui koroonakriis hüüdis kuu kaks ette, siis üraskirüüste on hüüdnud juba aasta jagu.

Juba eelmisel suvel ägises Mandri-Euroopa ja Rootsi kuusikud ennenägematu üraskirüüste käes. Kümneid miljoneid tihumeetreid kuusikuid on hävinud ja seda nii looduskaitsealadel kui ka majandusmetsades.

Eestis märkas samal ajal vähegi kogenud silm meie kuusikutes üle riigi üraskikoldeid. Probleemist sai korduvalt räägitud, kirjutatud, kuid üldine suhtumine oli paremal juhul leige. Loodeti eesootavale külmale talvele, mis peaks putukad tapma. Seda külma talve aga ei tulnudki ja ega sellest poleks ka piisanud.

Kui me tänaseid probleeme ignoreerime, siis maitseme neid kibedaid vilju veel aastakümneid hiljem. Täna suudame veel üht-teist päästa.