Pikk talv on veel ees ning vaatamata jahiohu möödumisele tuleb rinda pista tõenäoliselt ka huntidega. Kuulsin jahimeestelt, et jahiajal oli selgunud, et vasikaid selles mahus nagu lubasid anti, metsas polegi. Arvatavasti said kiskjad, küllap hundid, oma osa põdravasikate murdmisega juba varakult kätte.
Enne talve tulekut on jahimehed kõvasti vähendanud ka metskitsede ridu. Viimastel päevadel pole ma tavapärastes kohtades ristikheina või orasepõldudel enam metskitsi näinud. Teadaolevalt pole ka ilveseid, neid metsakitse peamisi murdjaid, üleliia palju metsades liikumas.

Hundile sobib metskits kergeks söömaajaks samuti. Hea õnne korral õnnestub hundil ka koprajaht. Kopraid on nende tegevusjälgi hinnates jõgede ja ojade ääres praegu piisavalt. Kuni veekogud pole jäätunud, tegutsevad koprad hämaruses kaldaäärseid puid langetades ja oksi talvevarudeks vedades. Kui jõgedes on veetase piisavalt kõrge, mis võimaldab sukelduda ja vaenlaste eest varjuda, käiakse pesast kaugemaltki toitu varumas. Minu metsas jõe kaldal on koprad ridamisi nii jalakate, haabade kui remmelgate kallal hambaid teritanud. Suuri puid nad jõkke langetada pole veel jõudnud, aga see plaan paistab küll.

Viimastel aastatel ei saa kiidelda ka halljäneste rohkusega. Kui vahepeal lumi maha tuli, käisin laiemalt ringi, aga jänesejälgi ei näinud. Võib-olla liikusin vales kohas, aga endiste aegadega võrreldes torkas jäljepuudus silma. Ju ei lähe ka kõõrdsilmadel kõige paremini.

Metsaomanikuna ja metsas liikujana sooviksin seal ka metsloomi kohata. Kas metskits on kohe vaenlane, sest talle maitsevad kuusetaimede ladvad? Põder teeb latimetsa koorides metsaomaniku meele mõruks ja kobras paisutab kraavis vee üles. Kas kõik need metsaelukad on meie vaenlased? Ei usu.