Lumetõke ohjeldab lund
Iseenesest on hea, kui lumi katuselt maha libiseb, kuid teatud juhtudel on siiski mõistlik seda katusel hoida. Lisaks inimese ja räästa alla paigutatud vara turvamisele on lumetõketel ka vihmaveerennide kaitsmise ülesanne. Eriti ilmneb vajadus lumetõkete järele märtsikuus, kui katusele on kogunenud korralik hang ning ühel hetkel hakkab see alla liikuma ja pühib teelt kõik, mis ette jääb. Üks kuupmeeter märga lund kaalub 200−400 kg ja võib vaid ette kujutada, kui suurt purustavat jõudu selline liikuv mass endast kujutab.
Väga tähtis on ka õige rennide paigaldus. Katusekatte serva üle räästa mõtteliselt pikendades peaks renni serv jääma sellest joonest allapoole. See tagab hooga libiseva lume ülelendamise rennidest. Kui renni serv on sellest joonest kõrgemal, takerdab lumi renni ja toob need suure tõenäosusega alla.
Lumetõkkeid on kasutusel torudega (nii kivi- kui plekk-katusele) ja nn valtsitud lumetõkkeid profiilsetele teraskatustele. Esimese variandi kasuks tuleks otsustada tugevama kinnituse pärast (lumetõkke kinnitused kruvitakse roovlaudadesse) ja väiksema sodi kogumise tõttu. Torulumetõke laseb männiokkad, -oksad ja puulehed kenasti läbi. Miinuseks on selle variandi korral hind, mis jääb vahemikku 13−16 eurot/jm.
Teraskatuse korral saab kasutada ka profiili laineharjadele kruvitavat kolmnurkset lumetõkkeplekki, mille hind ca 5 eurot/jm. Miinuseks on see, et ta kogub palju prahti ja lamedama katuse korral võib lumetõkkele suruv suur mass lumetõkke kas katusest välja rebida või katuse lihtsalt mõlki vajutada.
Lumetõkete temaatika on lahendamata eterniitkatuste puhul, kuna see materjal ei luba oma rabeduse tõttu kasutada ühtegi üldlevinud lahendust. Kõigile muudele kaldkatusel kasutatavatele katusekatetele on Eestis lumetõkkeid müüvatel firmadel lahendus pakkuda.
