FOTOD | Põhja- ja idatuuled tegid ranniku veest lagedaks
Vee alanemise taga on TTÜ Meresüsteemide Instituudi vanemteaduri Tarmo Kõutsi sõnul kõrgrõhkkonna mõju ehk põhja- ja idakaare tuuled, mis puhunud 10. aprillist saadik.
Kuigi mere ääres jalutajad ültevad, et pole enne seal nii palju kive teadnud olevatki, siis Kõutsi sõnul midagi ebatavalist paljastunud randades siiski pole. „See on üsna tavaline praegusel aastaajal, pole põhjust muret tunda,” sõnab vanemteadur. Looduses toimuvat ei saagi tema sünul ebatavaliseks pidada, pigem on see inimeste emotsionaalne hinnang.
Ka põline kihnlane, kalamees Valdo Palu ütleb, et ülemäära madalale vesi siiski ei lange.
Probleemseks läheb olukord mehe sõnutsi siis, kui vesi langeb juba -70 sentimeetrini. Ka Kõuts tõdeb, et sel juhul võib saada häiritud Väinamere laevaliiklus, peamiselt Hiiumaa laevaliin.
Kas sellist seisu lähiajal oodata on, Kõuts prognoosida ei oska. “Teeme meretaseme prognoose 48 tundi ette. Kõik sõltub kõrg-ja madalrõhkkondade liikumisest,” möönab ta. Vett on tagasi oodata siis, kui tuul jälle lõuna-ja edelakaarde pöördub.
Kihnlase Valdo Palu arvates liigmadala vee ohtu sel aastal ei ole.
“Praegu hoiab seal -40 kuni -50 vahel iga päev, neljapäev-reede tulevad tuuled ja vesi hakkab jälle tõusma,” usub mees.
Tarmo Kõuts meenutab, et aasta eest oli olukord märksa tõsisem.
“Veebruaris-märtsis langes vesi Väinameres kuuks ajaks väga madalale, toona pea 20 cm madalamale kui praegu,” ütleb ta.
Kihnu tekkinud liivarand:
