„Esimest korda kultuuripealinna seitsmeaastase ajaloo jooksul laekus koguni kaks taotlust Eestist ja samuti esmakordselt saime taotluse Baškortostanist,” rõõmustab unikaalse soome-ugri kultuuripealinnade liikumise idee autor ja kultuuripealinnade sekretariaadi juhataja Oliver Loode.

Ta kommenteerib meie jaoks kaugeimat ja eksootilisemat konkursil osalejat:

”Eestis pole me võib-olla harjunud pidama Baškiiriat osaks nn soome-ugri maailmast, aga ometi on seal mari- ja udmurdikeelseid külasid. Miškino küla on näiteks 60% marikeelne.

Mis aga Eesti kandidaatidesse puutub, siis ilmselt üheks ajendiks kandideerida just 2020. aasta kultuuripealinna tiitlile oli 2020 juunis Tartus toimuv soome-ugri maailmakongress, mida annaks kindlasti hästi siduda ka võimaliku soome-ugri kultuuripealinna – Kihnu või Viru-Nigula programmiga.”

2020. aasta soome-ugri kultuuripealinna konkursi lõppvoor toimub 13.-14. juunil Marimaal.

„13. juunil esitlevad kolm kandidaati oma programmi rahvusvahelisele žüriile Marimaa pealinnas Joškar-Olas ja 14. juunil kuulutatakse võitja välja 2019. aasta soome-ugri kultuuripealinnas Šorunžas, sealse soome-ugri pulmakommete festivali raames,” selgitas Loode. Ta õhutas, et just see aeg oleks hea põhjus Marimaale sõitmiseks, et omadele kaasa elada ja osa saada tänavuse soome-ugri kultuuripealinna tähtsündmusest.

Varasematel aastele on soome-ugri kultuuripealinnad olnud järgmised:

2014 – Bõgõ (Starõje Bõgi), Šarkani rajoon, Udmurtia
2015 – Obinitsa, Setumaa, Eesti
2016 – Iszkaszentgyörgy ja Veszprém, Ungari
2017 – Vuokkiniemi, Karjala Vabariik (Venemaa)
2019 – Untšo (Šorunža), Marimaa (Venemaa)

Kultuuripealinlaste endi sõnul on tiitli kandmine ning hulgaliselt erinevate ettevõtmiste korraldamine need külad ja linnad maailmakaardile toonud, rohkelt tähelepanu ja külalisi lisanud.

Lähiajal kirjutab Maalehe veeb konkreetsemalt ka sellest, mida Viru-Nigula ning Kihnu soovivad kogu maailma soomeugrilastele pakkuda. Programmid on vägevad ja muljetavaldavad!