Kohanimed väärtustavad eestlaste ajaloopärandit ja meie emakeelt
Kohanimeregistri pidamise ning kohanimedega seotud seadusloomega tegeleb rahandusministeerium. Just see ametkond tegeleb ka kohanimepäeva korraldamisega. See on alates 2003. aastast korraldatav üritus, mille eesmärk on teavitada ja tekitada huvi kohanimede vastu ning tuua kokku inimesed, kes peavad kohanimesid oluliseks kultuuri- ja ajaloo jäädvustamise seisukohast.
Kohanimepäev on suunatud eelkõige koduloo-, ajaloo- ja kohanimehuvilistele, kuid samuti ka ametnikele, kes tegelevad kohanimekorraldusega. Kohanimepäev toimub kord aastas ühes Eesti maakonnas ning tavaliselt keskendutakse just selle maakonna kohanimedele, kus kohanimepäev aset leiab.
Nüüdseks on kohanimepäev läbinud viisteist maakonda ja jõudnud uuele ringile. Kuigi põhimõtteliselt ei ole kohustust seda pidada tingimata maakonnakeskuses, on siiani jäädud siiski truuks tavale, et kohanimepäev viiakse läbi piirkondade tõmbekeskustes, eelmisel aastal näiteks Narvas, tänavu siis n-ö teise ringi esimese üritusena Võrus.
Kohanimed kui kultuuripärandi kandjad
Võiks ju arvata, et Eestimaa paikadel on nimed juba justkui olemas ja mida seal veel arutada. Tegelikult ei ole, juba ainuüksi kasvõi selle pärast, et kohti tekkib pidevalt juurde. Kasvõi rajatavate uuselamurajoonide ja sinna loodavate uute tänavate nimetuste näol. Ka maa katastriüksuste nimed loetakse kohanimedeks. Nii täieneb kohanimeregister aastas rohkem kui tuhande uue kohanimega.
