Kohanimepäev on suunatud eelkõige koduloo-, ajaloo- ja kohanimehuvilistele, kuid samuti ka ametnikele, kes tegelevad kohanimekorraldusega. Kohanimepäev toimub kord aastas ühes Eesti maakonnas ning tavaliselt keskendutakse just selle maakonna kohanimedele, kus kohanimepäev aset leiab.

Nüüdseks on kohanimepäev läbinud viisteist maakonda ja jõudnud uuele ringile. Kuigi põhimõtteliselt ei ole kohustust seda pidada tingimata maakonnakeskuses, on siiani jäädud siiski truuks tavale, et kohanimepäev viiakse läbi piirkondade tõmbekeskustes, eelmisel aastal näiteks Narvas, tänavu siis n-ö teise ringi esimese üritusena Võrus.

Kohanimed kui kultuuripärandi kandjad

Võiks ju arvata, et Eestimaa paikadel on nimed juba justkui olemas ja mida seal veel arutada. Tegelikult ei ole, juba ainuüksi kasvõi selle pärast, et kohti tekkib pidevalt juurde. Kasvõi rajatavate uuselamurajoonide ja sinna loodavate uute tänavate nimetuste näol. Ka maa katastriüksuste nimed loetakse kohanimedeks. Nii täieneb kohanimeregister aastas rohkem kui tuhande uue kohanimega.

Keeleteadlane ja kohanimede ekspert Peeter Päll, kes on muuhulgas ka rahandusministeeriumi haldusalas oleva Eesti kohanimenõukogu aseesimees ning ÜRO kohanimeekspertide rühma latiniseerimissüsteemide töörühma kaasjuhataja märgib, et kohanimed on laias laastus kõikvõimalike maapinnal asuvate objektide nimetused. Ta tunnistab, et piir on teatud mõttes vaieldav, kas iga objekti nime peab ikka lugema kohanimeks, aga põhimõtteliselt need kõik ju käituvad kohanimedena.