Kokkutulek toob jahimehed tänavu lennuväljale
„Sel aastal pühendume kokkutulekul rohkem koostööle erinevate partneriga, näiteks kaitseliiduga teeme senisest enam koostööd,“ sõnas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. Ta lisas, et paljud jahimehed on aktiivsed kaitseliitlased, mistõttu on riigikaitse nende jaoks edaspidises koostöös oluline teema.
Kortsi sõnul on kohal on nii poliitikud, välispartnerid kui veterinaarid, aga tegevust jagub kõigile ‒ nii jahimehele kui sõpradele, naistele ja lastele.
Esimene jahimeeste kokkutulek toimus 1968. aastal Ida-Virumaal Toila-Oru pargis ning on aastatega kasvanud suureks suviseks koguperefestivaliks. Kokkutuleku tegevused jagunevad laias laastus kolmeks: võistlused, koolitused ja meelelahutus. Sobilikke tegevusi on erinevatele vanusegruppidele.
Jahimehed võistlevad seltside arvestuses kümnel alal: viktoriinis, kokanduses, peibutamises, jahisarvevõistluses, jahijutu-taidlusvõistluses, jahijuhtide võistluses, haavlilaskmises, kuulilaskmises, kutsemeistrivõistluses ja stendivõistluses.
Lisaks korraldavad naiskodukaitsjad töötubasid, näiteks esmaabikoolitus ja erinevate situatsiooniülesannete lahendamine. Naiskütid pakuvad päev läbi lastele tegevusi ja toimub ka mitmeid võistlusi. Huvilised saavad proovida vibulaskmist või osaleda hoopis Läänemaad tutvustaval ekskursioonil. Samuti on tegevusi jahikoertele.
Laupäeval on kohal riigikogu jahimeeste toetusgrupp ning EJS-i juhatus, kus arutletakse aktuaalsete jahindusteemade üle. Veterinaar- ja toiduameti esindaja Harles Kaup teeb aga jahimeestele koolituse. Esindatud on ka Erametsaliit, Erametsakeskus ja Läänemaa metsaühistu ‒ nende telgis saab metsaomanik palju kasulikku infot.
Avatud on kaubatänav, mis kujutab endast Eesti jahinduslikku minimessi, kus on enamik jahindusega seotud firmasid kohal. Eraldi koht on kokkutulekutel alati olnud ka ulukiliha kokkuostjatel ja töötlejatel. Nende pakutavaid ulukilihasaadusi saab igaüks proovida.
Lisainfo kokkutuleku kohta leiab EJS-i kodulehelt.
