Laulupidu 1947: Isa silmad läksid märjaks ning ta hoidis kõvasti-kõvasti lapsel käest

Viieaastase tüdruku mälestused 1947. aasta laulupeost, kuhu minekuks mitu päeva leiba ja saia küpsetati, soola­liha praeti kaussidesse, meiereist toodi võid poolekiloste pärgamentpaberis pakkidega.

Rong tuli Viljandi poolt, hästi paljude vagunitega, mis kõik olid lahtised – loomavagunid, nagu öeldi. Meie koorile oli ka vagun, puhas ja kaskedega kaunistatud. Sai istuda. Mitmes vagunis lauldi ja mängiti pilli. Meie vagunis oli kaks akordionimängijat ja üks kandlemees, meie küla noored mehed. Rong liikus aeglaselt, vahepeal käisid mehed vedurijuhi abilisel abiks puuklotse suurde kõrgesse katlasse loopimas, sest vedur oli puuküttekatlaga. Veduri järel olev vagun oli puuklotse täis.