Maaeluministri nõuniku osas algatati võimaliku huvide konflikti tõttu kriminaalmenetlus
14. mail teatab advokaat ja maaeluminister Mart Järviku värske nõunik Urmas Arumäe võidukalt: „Elu on teinud vahepeal huvitavaid pöördeid. Nimelt olen ma uue maaeluministri mittekoosseisuline nõunik teatud küsimustes alates 03.05.2019.”
Ta kirjutab seda PRIA kontrolliosakonna juristile Siim Vellemaale. Miks? Värske nõunik oli seni teisel pool rindejoont ning kaitses kaheksat äriühingut, mida kahtlustatakse PRIA-le kahju tegemises. Kriminaalasja sisuks on soodustuskelmuse kahtlus: PRIAle esitati teadlikult valeandmeid, et saada selliselt suuremas summas investeeringutoetust.
Arumäe lisab oma kirjas Vellemaale: „Seetõttu ma loobusin kõnealuste juriidiliste isikute esindamisest/kaitsmisest, et vältida huvide konflikti.”
PRIA ja prokuratuur kahtlustavad, et Arumäe seda siiski ei teinud.
Kaks kuud pärast lubadust taanduda kohtub Arumäe PRIA-ga, et arutada oma endiste klientide kriminaalasja. „See oli selline pigem õigusteoreetiline ettepanek, mitte konkreetses kriminaalasjas midagi teha, vaid üleüldse, kuidas käsitleda maaparandustoetuste tagasikutsumist,” ütleb Arumäe. Ta lisab: „Ma ei esindanud kedagi. Andsin selle kui vandeadvokaat või jurist Urmas Arumäe. Kuidas iganes. Lihtsalt kirjutasin vandeadvokaadina alla ja tegin seda koostöös teiste advokaatidega, aga mitte kliendi nimel ma ei kirjutanud seda.”
Pärast kokkusaamist saadab Arumäe PRIA-le aga taotluse, kus kirjutab selgelt: „Kohtusime 2.07.2019 Tartus PRIA volitatud esindaja hr Siim Vellemaaga, et arutada kriminaalasjas nr: [number varjatud, kuid on Arumäe klientide kriminaalasi] võimalikke PRIA nõudeid ehk toetuste tagasikutsumist.”
Võimalik kokkulepe Arumäe advokaadibüroo ja PRIA vahel ei jõua kuhugi.
29. augustil palub Vellemaa maaeluministeeriumilt volitust, et PRIA saaks Arumäe esindatud kriminaalasjas riiki esitada. Seda maaeluminister ei anna, samas kui ühele teisele paralleelsele kriminaalasjale ta annab PRIA-le volituse end esindada.
Kuna PRIA pole volitust ennast esindada saanud, siis on seda võimalik kohtus vaidlustada. Seega vastab prokurör 2. septembril kohtule Arumäe esindatud kriminaalasja kohta, et „hetkel ei saa avalik-õigusliku nõude tagastamata jätmist kohtus vaidlustada.”
Arumäega kriminaalasjas koostööd teinud advokaat Rene Varul haarab võimalusest ja rõhub juriidilistele nõksudele. Ta kirjutab prokuratuurile, et kuna PRIA-l puudub voli riigi nimel nõudmisi esitada, siis tuleks need tagasi võtta.
PRIA on nõutu. Nädal pärast põntsu kriminaalasjale kirjutab asutuse peadirektor Jaan Kallas maaeluministeeriumi kantslerile ning teavitab teda võimalikust huvide konfliktist: Urmas Arumäe on lubanud enda klientide esindamise lõpetada, kuid tegelikult pole seda teinud.
Kantsler saadab ohuteate maaeluministrile edasi ja sinna see jääb. Urmas Arumäe väitel pole kaebus temani jõudnud.
Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask kommenteerib, et prokuratuurile teatavaks saanud informatsiooni pinnalt on alustatud kriminaalmenetlus maaeluministri nõuniku ja advokaadi Urmas Arumäe üle.
Kontrollitakse, kas advokaat on rikkunud seadust kui ta ministri nõunikuna andis ministrile nõu tema haldusalas oleva PRIA tegevuse osas, olles samal ajal süüdistatava kaitsjaks kriminaalmenetluses, kus PRIA peab kannatanuna seisma avaliku raha kasutamise eest.
"Pärast välja küsitud dokumentatsiooniga tutvumist otsustame edasise menetluse käigu üle. Hetkel ei ole kellelegi kuriteokahtlustust esitatud," ütleb Kask.
Eesti Päevaleht konsulteeris ka Eesti ühe tippadvokaadiga, kes soovis aga hetkel põhjalikke detaile teadmata jääda anonüümseks. Komenteerides laiemalt, viitas ta, et huvide konflikt on olukord, kus advokaat tegeleb üheaegselt erinevate klientide asjadega, millel on omavaheline puutumus ja kus klientide huvid võivad olla erinevad. “Minu jaoks on praegu esimene küsimus, millega Urmas Arumäe maaeluministri nõunikuna õieti tegeleb? Kas maaeluministri mittekoosseisulise nõunikuna, nagu te viitate, on tal puutumust selle valitsemisalaga, kuhu kuulub PRIA. Sellest sõltub suuresti, kas Urmas Arumäel on huvide konflikt või mitte,” märkis Päevalehte konsulteerinud tippadvokaat.
Tippadvokaat märkis ka, et kui Arumäe Päevalehe käsutuses olevate dokumentide järgi end ühel hetkel klientidega seonduvast taandas, siis nägi ta ise vähemalt mingisugusel hetkel huvide konflikti. “Aga kui teil on faktid, et ta tegeles klientide asjadega edasi ka siis, kui ta oli samas end neist taandanud, tekitab see küsimusi.”
Teisalt märkis tippadvokaat, et kui Arumäel enda sõnul ikkagi pole huvide konflikti, siis ei saa piiratud info põhjal ka väita, et see on vale. “Kui ta tõesti ühes oma rollis ehk ministri nõunikuna kuidagi ei puutu kokku nende teemadega, mida ta ajab advokaadirollis, siis võibki see nii olla.”
Kommenteerides PRIA poolt maaeluministeeriumisse saadetud märgukirja võimaliku huvide konflikti osas, ütles tippadvokaat aga seda, et see on juba tugev märk sellest, et asja tuleb suhtuda väga tõsiselt. “Kuid enne, kui asjaolud ei ole detailideni selged, on väga konkreetset hinnangut keeruline anda," rõhutas ta veelkord.
