Maainimeste ühispöördumine: roheäärmuslased tahavad kümned tuhanded inimesed mitmeks kuuks tööta jätta

 (181)
Vaade RMK Tellingumäelt
Foto: Anni Õnneleid

Metsaomanike sõnul on keskkonnaministrile tehtud ettepanek keelata lindude pesitsusajaks raietööd metsades järjekordne näide sellest, kuidas linnainimesed piiravad tagajärgede eest vastutust võtmata maainimesi.

Metsasektoris töötab üle 30 00 inimese, enamus maapiirkondades. Suurele hulgale neist tähendaks raiete keelamine kuudeks sissetulekuta jäämist.

Metsamees Karl Lister on välja pakutud uue piirangu üle sügavalt nördinud.

“Nende ettepanekute taga on inimesed, kes töötavad linnas kontorites. Metsas käivad nad vahel matkamas või marju korjamas. Minu ja paljude teiste maainimeste jaoks on mets aga igapäevane elukeskkond ja elatusallikas. Sellise piiranguettepaneku tegemine on minu meelest järjekordne näide sellest, kuidas asjatundmatud ning elu- ja metsavõõrad linnainimesed üritavad maainimeste elu piirata ja kontrollida,” sõnas Lister.

“Igasugune jutt regionaalpoliitikast on väga õõnes selliste ettepanekute valguses, mille rakendamine jätaks tuhanded inimesed maapiirkondades mitmeks kuuks töötuks.”

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link leiab, et otsuseid raiete pesitsusajaks piiramise kohta ei saa kindlasti emotsioonipõhiselt teha.

“Oleme sama meelt nendega, kes leiavad, et linde tuleb hoida ja neid pesitsuse ajal võimalikult vähe segada. Samal ajal tuleb arvestada sellega, et sellistel piirangutel on väga tugev mõju tuhandetele perekondadele üle Eesti,” juhib Link tähelepanu raiete keelamisega kaasnevatele mõjudele. “Metsasektor on maapiirkondades üks väga olulisi tööandjaid. Võrumaal on iga viies tööl käiv inimene hõivatud just metsasektoris. Need on inimesed, kes peaksid selliste piirangute tõttu jääma mitmeks kuuks töötuks.

Seotud lood:

Teades statistikat selle kohta, kui vähe on eestlastel keskmiselt sääste ja võimekust oma peret üle palgapäeva toita, ei taha ma ette kujutada ka, mida need inimesed täna tunnevad.”

Metsaomanik Taavi Ehrpaisi sõnul teeb väga suur osa metsaomanikest kevadisel ajal raietöid vastutustundlikult. Tihti on just mai- või juunikuu aasta kõige kuivem aeg, kus pinnasekahjustusi tekib kõige vähem.

“Metsas töötavad inimesed teavad, et metsatöid saab ka kevadisel ajal teostada nii, et nende mõju lindudele ja loomadele on võimalikult väike. Näiteks tuleb valida puistud, mida linnud pesitsuspaikadena ei eelista,“ näitlikustas Ehrpais.

Mikk Link lisab, et enne täieliku piirangu kehtestamist tuleb kõigepealt hinnata, kas piirangud üldse lahendaks probleemi. “Puudub igasugune uurimistöö, mis tõestaks, et just metsatööde piiramine oleks parim ja peamine meede lindude arvukuse suurendamiseks. Ornitoloogide uuringud viitavad hoopis, et tänase rändlindude arvukuse vähenemise taga on suuresti globaalsed kliimamuutused, aga ka näiteks rändlindude aktiivne küttimine lõunapoolsetes riikides. Mõtteviis, et kõigepealt piirame ja pärast uurime on äärmiselt lühinägelik,” lisas Link.

Eesti Erametsaliit teeb täna sel teemal pöördumise keskkonnaministrile, sellega ühinevad ka Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning Eesti Talupidajate Keskliit.

Täna kehtib raierahu riigimetsades 15. aprillist 15. juunini. Eesti oleks ainus riik regioonis, kus taoline täielik, ka erametsades rakendatav piirang kehtiks. Niigi on Eesti Euroopas piirangutega, mis raietööde teostamine keelavad või rangete piiritlevad esirinnas, kui võtta võrdluseks metsa osakaal.