09.10.2014 tutvustati Kiidjärvel kohalike omavalitsuste esindajatele ja Saesaare hüdroelektrijaama (HEJ) omanikule tegevuskava, mille läbiviimise järel saab olema selge ettekujutus, kas Saesaare paisu likvideerimine on võimalik, kui palju see maksma läheb ja kuidas on seda kõige parem läbi viia. Ühise arutelu käigus otsustati algatada tegevuskavas olevate uuringute ja mõjude hindamise osa elluviimiseks keskkonnamõjude hindamine (KMH), mille tulemused peaks selguma tuleva aasta lõpul.

Tegevuskava näeb ette paisjärve, -kallaste, paisu jt paisutuse mõjualas olevate objektide põhjalikke uuringuid, mõõdistusi ning eksperthinnanguid, sh liivakivikaljude püsivusele. Töös koostatakse paisu likvideerimise eelprojektid kahes versioonis. Neist üks näeb ette paisu muldkeha osalise säilitamise koos HEJ hoone eksponeerimisega ning teine jõe algse olukorra täielikku taastamise kaheharulise kärestikuna, mis voolab ümber jõe keskel oleva Saesaare. Mõlema lahenduse projektid näevad ette paisu kohas üle jõe kerg- või rippsilla rajamist ja kunagise supluskoha taastamist vahetult ülalpool Saesaare kärestikku. Eelprojektides käsitatakse põhjalikult endise paisjärve ala heakorrastamist ja antakse selleks vajalikud soovitused. Samuti koostatakse kõigi nende tööde maksumuse kalkulatsioonid.
Kiidjärvel toimunud kohtumisel osalesid Põlva ja Vastse-Kuuste vallajuhid ning AS Generaator esindaja, kohal olid Keskkonnaagentuur, Keskkonaamet, Keskkonnaministeerium, RMK ning töid läbiviiv konsortsium.
Osaliselt või tervikuna riigi omandis olevate paisude probleemide lahendamiseks sõlmiti 30.10.14 leping riigihanke võitnud konsortsiumiga, millesse kuuluvad Consultare OÜ, Piiber Projekt OÜ, OÜ Hendrikson ja Co ning OÜ advokaadibüroo Pohla ja Hallmägi. Sõlmitud lepingu kestvus on 12 kuud ja selle raames tuleb kokku 117-le paisule sõlmida haldamise lepingud sellest huvitatud isikutega, koostada 31-le paisule kalade rändetee avamise eelprojektid viies läbi KMH eelhindamised ning uurida Saesaare paisu likvideerimise võimalikkust. Lepingulisi töid rahastatakse läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahenditest.