Soome-ugri kultuuripealinnaks kandideeriv Viru-Nigula panustab rannarahva eluolule


Viru Folk oli aastal 2017 Soome teemaline, järgmine aasta võib saada totaalselt soomeugriliseks.
Viru Folk oli aastal 2017 Soome teemaline, järgmine aasta võib saada totaalselt soomeugriliseks.Foto: Anton Klink

2020. aasta programmi on planeeritud nii soomeugriline Viru Folk, sõbralaat ja pilliroofestival kui ka saunapidustused ja ebahariliku muusika festival.

Maaleht tutvustab järgmise aasta soome-ugri kultuuripealinnaks kanideerivate Kihnu ja Viru-Nigula plaane juhtumiks, kui tiitel peakski Eestimaale jõudma ning pidustuste ja sündmuste laine valla päästma.

Viru-Nigulas on projektijuhiks valla kultuuri- ja noorsootööjuht Keio Soomelt.

Kavandatud programm keskendub rannarahva keele ja kultuuri tutvustamisele. Sündmused nagu näiteks ka 2015. aasta kultuuripealinn Obinitsas ei ole vaid ühe küla ja kihelkonna kesksed, vaid haaravad piirkonda laiemalt.

Nii on peasündmuseks kavandatud soome-ugri teemaline Viru Folk Käsmus, millele lisandub ka väikeveli - Lüganuse koolifolk. Kavandamisel on Kunda sõbralaat, mis pühendatud soome-ugri temaatikale ning rahvusvahelise kaubanduse ja suhtluse mõjudele rannakeeles.

Viru-Nigulas traditsiooniliselt maikuu teisel nädalavahetusel toimuv kodukandi päev toob rahva ette uurimuslikud ettekanded, töötoad ja kontserdi, mis keskenduvad Viru murretele, nende uurimisele ja kasutamisele tänapäeval. Programmijuht on virukeelne luuletaja Suokass. Toimub ka kevadine laat ja pidu.

Mahu ranna kuulus ja unikaalne Pilliroofestival toimuks augustis ja tutvustaks traditsiooniliselt pilliroo kasutusvõimalusi ja ajalugu ning annaks võimaluse valmistada ka ise töötubades tarbeesemeid, ehteid, iluasju ja toitu.

Seotud lood:

Augusti viimasel pühapäeval süüdatakse tuledekett ümber Läänemere. 2020. aastal Liimala rannas toimuv suursündmus on pühendatud Soome-ugri kultuurile ja seoste otsimisele merega.

Kultuuripealinna aasta kavasse on planeeritud ka Maaelufestival Sõmerul, mille programm tuleks rõhutatult soomeugriline.

Kuna nõukogudeaegne kontseptsioon merest, rannast ja selle kasutamisest oli absoluutselt vastupidine varasemale ja hilisemale, toimuks selle ajastu tähistamiseks Aseris ebahariliku muusika festival.

Eesti vanimas regulaarselt töötavas külasaunas Kadrinas aga toimuksid erinevad soomeugrilaste saunakultuuri tutvustavad õhtud, lisaks kohtumised soome-ugri prominentidega laval, kus vihelnud ka 15 Eesti vabariigi ministrit, 3 peaministrit, 2 riigikogu esimeest ja 1 peapiiskop endisest kaitseväe juhist rääkimata.

Kas 25 miljoni soomeugrilase kultuuripealinnaks saab järgmisel aastal Viru-Nigula, Kihnu või hoopis Miškino küla Baškortostanis, selgub 13.-14. juunil Marimaal.

13. juunil esitlevad 3 kandidaati oma programmi rahvusvahelisele žüriile Marimaa pealinnas Joškar-Olas ja 14. juunil kuulutatakse võitja välja 2019. aasta soome-ugri kultuuripealinnas Šorunžas, sealse soome-ugri pulmakommete festivali raames.

Varasematel aastele on soome-ugri kultuuripealinnad olnud järgmised:

2014 – Bõgõ (Starõje Bõgi), Šarkani rajoon, Udmurtia
2015 – Obinitsa, Setumaa, Eesti
2016 – Iszkaszentgyörgy ja Veszprém, Ungari
2017 – Vuokkiniemi, Karjala Vabariik (Venemaa)
2019 – Untšo (Šorunža), Marimaa (Venemaa)