Täna saab loomaaias piiluda, kuidas elavad naaritsad

Täna on huvilistel võimalik heita pilk loomaaia varjatud alale, naaritsate liigikaitseuuringute keskusesse. Ekskursioonid, kuhu on võimalik registreeruda loomaaia kodulehe kaudu, algavad igal täistunnil kell 11-14 kaamelite aediku juurest.

Tallinna loomaaia liigikaitseuuringute laboris elab juba aastakümneid enam kui 100 euroopa naaritsat. Nende pidamine erilistes varjatud tingimustes on vajalik selle üliharuldase kiskjaliigi säilitamiseks. Iga aasta hakul valitakse hoolikate analüüside põhjal välja liigi säilimise seisukohalt olulised emas- ja isasloomad ning paaritatakse neid märtsi lõpus ja aprillis. Suve alguses sündinud naaritsad kannavad järgmistesse põlvkondadesse kunagi loodusest loomaaeda toodud isendite geenirikkust – see on tagatis liigi säilimisele. Veelgi enam, loodusliku asurkonna taastamiseks viiakse osa neist suve lõpul Hiiumaale. Lisaks püütakse rahvusvaheliste ühisuuringute käigus selgusele jõuda selle peidulise looma elu nendes varjatud külgedes, mis aitaksid liiki alal hoida.

Naarits ehk euroopa naarits (Mustela lutreola) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv pisikiskja, kelle areaal ulatus kunagi pea kõikjale üle terve Euraasia mandri, kuid kelle tänapäevased looduslikud asurkonnad on koondunud fragmenteerunud väikestele laikudele.

Drastilised muutused nii arvukuses kui ka levikus on teinud euroopa naaritsast ühe euroopa ja kogu maailma kõige ohustatuma imetaja. Enamik kohalikke ja rahvusvahelisi organisatsioone peab teda ohustatud ja kaitset vajavaks liigiks. Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu IUCN välja antavas punases raamatus on ta liigitatud kriitiliselt ohustatud liigiks. IUCNi väike-kiskjate tegevuskava järgi on ta Euroopa ja kogu maailma üks prioriteetsemaid liike. Berni konventsioon ehk Euroopa eluslooduse ning selle looduslike elupaikade/kasvukohtade kaitse konventsiooni kohaselt on euroopa naarits ranget kaitset vajav liik. Euroopa liidu elupaikade direktiivi on ta kantud II lisasse (mis tähendab, et liikmesriigid peavad määrama tema kaitseks spetsiaalsed kaitsealad) ja IV lisasse (liikmesriigid on kohustatud viima sisse spetsiaalsed liigikaitse süsteemid). Lisaks on euroopa naarits kaitstud kohalike seadustega kõigis riikides, kus looduslikke asurkondi leidub. Peale selle on naaritsate kaitseks loodud üle-euroopaline naaritsate paljundamise programm (EEP), kuhu kuulub üle 200 naaritsa. Nad on jagatud neljateistkümne Euroopa loomaaia vahel, kuid ligi pooled nendest elavad Tallinna Loomaaias.

Euroopa naaritsa väga ohustatud seisundi tõttu saab tema kaitset saavutada vaid kombineerides ex situ meetmeid välitöödega (elupaikade taastamine, ümberasutamine, ameerika naaritsa asurkondade kontroll, kogukondliku looduskaitse meetmed jne).