Naarits ehk euroopa naarits (Mustela lutreola) on kiskjaliste seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda kuuluv pisikiskja, kelle areaal ulatus kunagi pea kõikjale üle terve Euraasia mandri, kuid kelle tänapäevased looduslikud asurkonnad on koondunud fragmenteerunud väikestele laikudele.

Drastilised muutused nii arvukuses kui ka levikus on teinud euroopa naaritsast ühe euroopa ja kogu maailma kõige ohustatuma imetaja. Enamik kohalikke ja rahvusvahelisi organisatsioone peab teda ohustatud ja kaitset vajavaks liigiks. Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu IUCN välja antavas punases raamatus on ta liigitatud kriitiliselt ohustatud liigiks. IUCNi väike-kiskjate tegevuskava järgi on ta Euroopa ja kogu maailma üks prioriteetsemaid liike. Berni konventsioon ehk Euroopa eluslooduse ning selle looduslike elupaikade/kasvukohtade kaitse konventsiooni kohaselt on euroopa naarits ranget kaitset vajav liik. Euroopa liidu elupaikade direktiivi on ta kantud II lisasse (mis tähendab, et liikmesriigid peavad määrama tema kaitseks spetsiaalsed kaitsealad) ja IV lisasse (liikmesriigid on kohustatud viima sisse spetsiaalsed liigikaitse süsteemid). Lisaks on euroopa naarits kaitstud kohalike seadustega kõigis riikides, kus looduslikke asurkondi leidub. Peale selle on naaritsate kaitseks loodud üle-euroopaline naaritsate paljundamise programm (EEP), kuhu kuulub üle 200 naaritsa. Nad on jagatud neljateistkümne Euroopa loomaaia vahel, kuid ligi pooled nendest elavad Tallinna Loomaaias.

Euroopa naaritsa väga ohustatud seisundi tõttu saab tema kaitset saavutada vaid kombineerides ex situ meetmeid välitöödega (elupaikade taastamine, ümberasutamine, ameerika naaritsa asurkondade kontroll, kogukondliku looduskaitse meetmed jne).

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena