Tiik päästab harivesiliku ja ka küla

Nedsaja külavanem Toomas Valk on võtnud ette külatiigi, et taastada harivesiliku elupaik, pakkuda ujumisvõimalust ja luua ka tuletõrje veevõtukoht.

1965. aastast Väiko-Nedsajas elanud endine metsavaht Eevald Pähn vaatab rahulikul ilmel kahe hiigelkopa tööd.

“Mul on väga hea meel, et meie külla tuli selline mees nagu Toomas Valk,” teatab Pähn muheldes ja lükkab oma ülesseotud kõrvadega läkiläki kuklasse. “Haritud mees, korraldab kõik nii, et võib-olla hakkab küla elama, muidu oleks kõik siin välja surnud.”

Plaanid on tõesti suured. “Suvel me igatahes enam Värska lahe äärde suvitama minema ei pea,” teatab külavanem Toomas Valk rahulolevalt.

Ta on arhiivifotode pealt näinud, kuidas vanas külatiigis on hobuseid ujutatud, rääkimata sellest, kuidas külalapsed on tiigis veerõõme nautinud. Nüüd saab see jälle võimalikuks.

Sobib ka tuletõrjele

Viie aasta eest tuli Põlvamaale Värska valda Nedsaja külla kolinud Valgul mõte vana kinnikasvav külatiik taastada. Ühes MTÜ Nedsaja Külaseltsiga võetigi see missioon ette.

“Eelkõige taastame me siin harivesiliku püsielupaika,” ütleb Valk.

Tiigi taastamisel on aga ka muid positiivseid mõjusid.

“See taastab ka küla ajaloolise ilme ning vajadusel saab tiik olla tuletõrje veevõtu koht – tegu on ju vana setu külaga, kus puitmajad asuvad lähestikku,” arutleb Valk.

Selles, kas harivesilik pärast 21. märtsi, mil tiik taastatud peaks saama, oma endisesse elupaika tagasi tuleb, Valk ei kahtle.

“Siin läheduses on veel kolm-neli tiiki, kus see kahepaikne looduskaitsealune loom elutseb,” selgitab ta.

Ainus, mida Valk pärast tiigi valmimist silmas peab pidama, on see, et keegi tiiki kalu elama ei paneks. “Kalad söövad harivesiliku vastseid ja seetõttu on nad ka mitmest paigast kadunud,” tõdeb ta.

Jäänud on 15 suitsu

Valk loodab, et mõni noor pere võiks nüüd endale elukohta otsides just Nedsaja küla kasuks otsustada.

“Siin on säilinud ajalooline külamiljöö ja ilus looduskeskkond,” loetleb ta.

Praegu on Valgu pere, kus kasvamas kaks pisipoega, küla noorim.

Ajalooliselt on Nedsajas olnud parimatel aegadel pea 50 elamist, ent nüüdseks on neist alles jäänud vaid 15 suitsu, kus elab kokku umbes 30 inimest. Valgu hinnangul kõik inimesed külaseltsi ei kuulu, ent vähemasti tuleb kogu küla uute algatuste ja heade ideedega kaasa.

Üheskoos rajati paari aasta eest ka külaplats, kus on toimunud mitmed külakokkutulekud ja -peod.

Seda, kas pärast harivesiliku elupaiga taastamist ja infotahvli ülespanemist (see tutvustab seda kahepaikset ähvardavaid ohte) ka pidu tuleb, Valk veel öelda ei osanud.

Üks on aga kindel – Valk, kes on ka kibe pillimees, mängib taastatud veekogule vähemalt kodus ühe karmoškaloo.

---

KAHEPAIKSE UUS ELU

Harivesiliku heaks

- Harivesiliku elupaiga taastamist Väiko-Nedsaja külas toetab 90% ulatuses Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) 12 500 euroga.

- KIK on harivesiliku elupaikade taastamist rahastanud ka 2006. aastal. Siis taastati 14 kudemisveekogu.

- Aastatel 2004–2008 toetas KIK ka projekti “Harivesiliku kaitse Läänemere-äärsetes riikides”. Kokku tehti toona Põlva-, Võru- ja Valgamaal korda 240 tiiki. Projekti kogu­summa KIKi rahastusena oli 25 564.64 eurot.

- Kokku on KIK läbi aastate rahastanud kaheksat harivesiliku projekti kogusummas 55 335.43 eurot.

Allikas: Keskkonna­investeeringute Keskus