Saksamaalt saab lauda odavamalt kui Eestist
Siiani on Eestis töös peamiselt DeLavali ja Lely lüpsirobotid, Insentec on kolmas turuletulija. Robot koosneb tavaliselt kahest lüpsiboksist, mida teenindab üks robotikäsi.
Praegu on Miiaste laudas kolm robotiboksi ja lauta asub elama 230 lehma. "Sügisel toon tiined mullikad ka juurde, siis on nelja boksi jagu lehmi käes," ütles Miiaste POÜ juhatuse esimees Uuno Paal.
Neljas robot võib aga saamata jääda, kuna piimahind on nutuselt madal ning ettevõttel kolme kuu piimaraha saamata.
Plats sama kallis kui robot
Uue lauda mõtet hakati Miiastes kaaluma kolme aasta eest. "Algul plaanisime ikka lüpsiplatsiga lauta," meenutas Uuno Paal. "Siis aga nägin, et lüpsiplatsiga lauda ehitamine on sama kallis kui robotlaut, lisaks on lauta raske töötajaid leida."
Miiaste lehmad on siiani väikestes, 1960. aastatel ehitatud lautades, kus söötmine käib käsikäruga ning lehmi lüpstakse Impulsa lüpsimasinatega. Neid müüb Lehola OÜ, kes vahendab ka Hollandi firma Insentec lüpsirobotit Galaxy Starline.
Lisaks ärisidemetele tundus Insenteci robot Paalile tugev ja töökindel, kuna samasugune robotkäe süsteem on tööstuses läbi proovitud. Ta ei salga, et ka hinnapakkumine oli soodne.
Lehola OÜ juhi Lembit Pirni sõnul müüakse sarnaseid roboteid enim Saksamaal, Prantsusmaal ning Hollandis. Neli töötab juba ka Tartumaal Ranna farmis.
PRIA jah-sõna avas pangauksed
Leholal on Saksamaal partnerid, kellega koostöös projekteeriti Miiastesse Saksa eeskujul põhinev puidust robotlaut. Kuna laut ehitati Saksa know-how'ga, on ehitusdetailid toodud Saksamaalt ning osalt tegi ka ehitustöö Saksa firma Hörmann.
Lauda seinad ehitati puitpaneelidest, mis on 8cm prussidest kokku liimitud ja immutatud. Ka karkass on liimpuidust, mis samuti toodi Saksamaalt - sealt sai odavamalt kätte.
Ainsad metallist ehitusosad on kandepostid ning soojustatud katusepaneelid, nn sändvitš.
"Ma ei usu külmlautadesse," selgitab Paal on eelistusi. Tavapärast külmlauta ei saanuks ehitada juba seepärast, et robot nõuab töötamiseks plusskraade.
Uuno Paal ütleb, et laut läks maksma 21 miljonit krooni. 20% sellest on omaosalus, mille moodustavad ettevalmistus- ja betoonitööd. Need tehti juba siis ära, kui Hansapank alles kaalus laenuandmist.
5,8 miljoni krooni eest seadmeid - lüpsirobotid, jõusöödapunker koos spiraaltigudega, robotile kohandatud piimajahutustank, sõnnikueemaldussüsteemid - on liisitud.
PRIA andis jah-sõna eelmise aasta juulis, lubades maksimum-toetusemäära 7,8 miljonit krooni. Seejärel avanesid ka pangauksed, kust võeti 15aastase tasumistähtajaga laen. Põhiline ehitus algas eelmisel sügisel, nüüd jõuti piduliku avamiseni.
Peagi hakatakse lehmi uude lauta kolima.
