Psüühikahäirega laste vanemad on jõuetud: „Lastekaitsetöötaja ütles, et prooviksin parem ema olla.“

Nende vanemate hinnangul, kelle lapsed kannatavad mõne psüühikahäire all, on omavalitsusest tulev abi tihtipeale puudulik. Riik annab abi aga alles pärast puude tuvastamist.

„Palusin eelmisel kevadel kohalikult omavalitsuselt oma 10aastasele tütrele tugiisikut, kes oleks temaga seni, kuni õhtul koju jõuan,“ räägib Katrin. „Olen üksikvanem, töötan kaua – tütar aga tuleb koolist juba keskpäeval. Selle vahepealse aja peksis ta mööblit puruks, röökis pidurdamatult, oli vennaga vägivaldne ja vigastas ennast. Halvematel päevadel ähvardas ka endalt elu võtta. Kui ta päris pööraseks läks, siis põgenes 16aastane vend, kel omakorda on Aspergeri diagnoos, kodust ja julges alles minuga õhtul koju minna. Vald aga teatas, et tugiisikuid jagub ainult sügava või raske puudega lastele ehk me ei kvalifitseeru. Mu tütrele oli selleks hetkeks pandud juba ametlikult kaks psüühikahäire diagnoosi.“

Katrin sõnab, et probleemid tütrega algasid juba varases lapseeas, aga kriitilisem on olukord olnud viimasel kahel aastal. „Kõik teavad, kui allumatud võivad olla kahe- ja kolmeaastased. Arvasin, et ta kasvab sellest välja. Ühel hetkel sain aga aru, et mul ei ole lihtsalt halvasti käituv laps, vaid selle taga on midagi palju enamat. Ma tunnen end seda öeldes pahasti, aga ma sain aru, et kardan oma tütart.“