Tervishoiu valmisolekus teisele tasemele minek tähendab, et edaspidi on kiirabil õigus sõita välja vähendatud koosseisus ja lükata madalama prioriteediga väljakutsed üldse kõrvale. Perearstid saavad õiguse jätta ära sõeluuringud ja peatada muud teenused, mida on võimalik edasi lükata. Haiglad valmistuvad ajutiseks triaažiks, mille alusel peatada plaaniline ravi, et võtta vastu need, kes vajavad erakorralist abi.
Kolmandal astmel annavadki haiglad ainult erakorralist abi. See võib terviseameti peadirektori Üllar Lanno sõnul kätte jõuda siis, kui meil on haiglates 1500 COVID-patsienti. Praegu levib viirus kõige hoogsamalt Tallinnas ja mujal Harjumaal, Saaremaal, Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal.
Kolmapäeva hommikul oli haiglas 639 COVID-19 patsienti.
Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma sõnul toob see kaasa suure surve plaanilisele ravile kogu Eestis. On haiglaid, kus plaaniline ravi on juba täiesti suletud.
“Kogu haiglate COVID-tegevus tuleb muu ravi arvelt,” rõhutab Härma. Praegu ei aitaks ka see, kui haiglaravil olevate inimeste hulk paarisaja võrra väheneks — ikkagi oleks seda liiga palju ja teiste haigete ravivõimalusi tuleks piirata.
Härma hinnangul hakkab haiglate normaalne tegevus taastuma alles siis, kui COVID-patsiente on kokku sadakond. Praeguse nakatumiskordaja juures prognoosib teadusnõukoja ekspert Mario Kadastik aga seda, et ainuüksi intensiivravis on kuu lõpuks ligi sada inimest.
Esmaspäeval kirjutas ajaleht Sakala Viljandimaal Hallistes asuvast Mulgi Häärberi hooldekodust, kus suurem osa elanikke jaanuaris vaktsiinist loobus. Nüüd on haigestunud 30 klienti ja kaks raskes seisundis viidud haiglasse. Juhataja Merle Palk ütles, et otsustati haigus pigem läbi põdeda ja seda nüüd tehaksegi. Ise haigestus ta koroonasse enda sõnul seetõttu, et käis väljas lahtiste jalatsitega ja tegi jalad märjaks.
Teistsuguse lähenemise on võtnud Jõgeva maakonna suurim, ligikaudu 150 elanikuga hooldekodu Põltsamaal.
