
FOTO:
Eesti on Euroopa üks suurema mahepõllumajandusmaa osatähtsusega riike. Selle põhjal võiks eeldada, et mahetoidu osakaal meie toidulaual on ka arvestatav, kuid reaalsus on siiski teine. Seetõttu otsimegi aktiivselt lahendusi, kuidas seda kasvatada.
Kui tunamullu oli Euroopa Liidus mahedalt haritavat maad keskmiselt kaheksa protsenti kogu põllumajandusmaast, siis Eestis oli sama näitaja kolm korda suurem. Ligi veerand meie kasutuses olevast põllumajandusmaast haritakse mahedalt.
Selline mahemaa osakaal loob eelduse selleks, et ka meie toidulauale võiks jõuda senisest rohkem mahetoitu. Kuidas seda saavutada? Alustada tuleks haridusasutustest. Lastele pakutav toit peab olema tervist toetav ja värske – nii saavad lapsed juba noores eas kujundada kasulikke toitumisharjumusi. Peame selleks looma paremaid võimalusi.