LOODUSKAITSJAD: Mets ei ole viljapõld, mida igal aastal paljaks lõigata
"Valge inimene on teadaolevalt absoluutne äpardus, sest juba sada aastat tagasi ütlesid indiaanlased, et valge inimene ei saa enne aru, et raha pole söödav, kui viimane taim ja loom pole ära kadunud," kommenteeris Mati Kaal Eestit metsast poolpaljaks raiuda lubavat arengukava.
Kultuuritegelased saatsid presidendile, keskkonnaministrile jt võimukandjatele värske metsamajandamise kava tõttu muret tundva kirja, kirjutab ajaleht Pealinn. "Kuusikute raievanuse alandamine, Pariisi kliimakokkuleppe mittetäitmine ja säästvast metsandusest eemaldumine ei lähe kokku jätkusuutliku metsa majandamisega," seisab selles.
Metsa kaitsjad toonitavad oma pöördumises sedagi, et lendorav pole ainus, vaid kõigest esimene imetajaliik, kellele selline metsanduspoliitika saatuslikuks saab. "Ohus on näiteks metsis, lendorav, laanepüü, must toonekurg jt liigid, neid on päris palju," rääkis üks allakirjutanutest, zooloog Aleksei Turovski.
Metsa kaitsjad nõuavad uuelt valitsuselt metsaseaduse muudatuse tagasilükkamist ja ütlevad, et keskkonnaühendustele tuleb anda võimalus metsapoliitika kujundamisel kaasa lüüa. Samuti tuleks kirja kirjutanute meelest uurida viimaste aastate jooksul keskkonnaministeeriumis toimunut, et otsustada, millist kahju senine majandamine meie metsadele on põhjustanud ning kas leidub ka kuritahtlikkust ja korruptsiooni.
Pahane riigikontroll
Juba viis aastat tagasi palus riigikontroll kava kriitilise pilguga üle vaadata. Praegu kehtivas arengukavas on metsade juurdekasvuks märgitud 12 miljonit tihumeetrit ning riigikontroll pidas seda ülehinnatuks. Need andmed ei põhine riigikontrolli hinnangul riikliku metsainventuuri andmetel, mis hoiatasid, et kasvavat metsa jääb järjest vähemaks. Nüüd aga on keskkonnaministeerium hoopis leidnud, et uuemate uuringute kohaselt ületab metsade juurdekasv juba 15 miljonit tihumeetrit, mis tähendab, et raiuda võib senisest veelgi rohkem.
See, millisel viisil kõnealuse numbrini on jõutud ning kuivõrd see käsitleb meie metsade ökoloogilist olukorda, jääb paraku selgusetuks.
Riigikontroll polnud rahul raiemahtude suurendamise soovi ja raietingimuste lõdvendamisega, kuid kriitika läks kurtidele kõrvadele nagu peaaegu alati reformierakonna valitsemise ajal. Oravapartei ei lasknud end segada ka rahvaühenduse "Eesti metsa eest" pikettidest. Metsa arengukava kiideti teerulli meetodil riigikogus heaks. Reformierakonna liige Tõnis Kõiv ütles Postimehes otsesõnu välja, mida valitsevad ringkonnad mõtlesid: mets on eelkõige tuluallikas, näidates sellega välja oma teadmatust ja harimatust metsa suhtes.
"Tundub, et saamahimu hakkab järjest suuremaks minema," nentis üks kirjale allakirjutanu, endine Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal. "Me teeme järele lollust, mida arenenud maad on mitmel pool teinud, ja nendel ei ole enam tagasiteed. Kui me ise selle kõik järele teeme, siis pole tulevikus ka meil tagasiteed. Meeletult suuri auke metsades, kus on tehtud lageraiet ilma igasuguste alusteta, tuleb ainult juurde. Omaaegsed metsaskäimise kohad on praegu muutunud lõpututeks raiesmikeks."
Lage Euroopa hoiatuseks
Lääne-Euroopa hävitatud looduskeskkond peaks olema siinsetele valitsejatele hoiatavaks, aga mitte õpetlikuks eeskujuks, arvavad metsa kaitseks välja astunud. Ajal, kui puidu hind on maailmaturul langenud ning üle kogu Skandinaavia hoitakse metsade majandamisega tagasi, mõjub riigi katse kompenseerida saamata jäänud maksutulu veelgi intensiivsema raiumisega väga arutult. "Valge inimene on teadaolevalt absoluutne äpardus, sest juba sada aastat tagasi ütlesid indiaanlased, et valge inimene ei saa enne aru, et raha pole söödav, kui viimane taim ja loom pole ära kadunud," nentis Kaal.
Turovski sõnul tekitab nördimust suhtumine, mis lihtsustab arusaama metsa vajalikkusest. "Igaühele, kes mööda maanteed Tartu või Narva poole sõidab, hakkab juba silma, et metsa sees on suured lagedad augud, mis omakorda tähendab, et metsakoosluse tavapärane eksistents on rikutud," rääkis Turovski. "Metsa järjest suurema raiumise tarvidust on põhjendatud väga kõrgel tasemel. Inimesi rahustatakse, et vana asemel pannakse kasvama uus mets, mis olevat väga hea heitmete seisukohalt. Isegi endine peaminister on raadios väitnud, et noor mets toodab palju rohkem hapnikku kui vana mets. Selline hinnang ei ole viisakalt öeldes pädev. Alguses tahtsin niisuguse jutu peale kohe öelda midagi palju krõbedamat. Kui me räägime kliimasoojenemisest, siis ka noor mets seob rohkem süsinikku ja toodab päevasel ajal kiiremini hapnikku. Aga ta kasvab ja hingab välja süsihappegaasi ja tarbib hapnikku öösel palju rohkem kui päeval. Minu teada on need arvutused olemas, kui palju tohib üldse süsihappegaasi emissiooni seisukohalt noort metsa olla ühel kindlal territooriumil."
Täisväärtusliku metsa küpsemiseks on vaja tervet sajandit
Aleksei Turovski ühines protestikirjaga selle pärast, et tema hingele teeb haiget suhtumine, nagu oleks mets on ainult raha teenimise allikas. "Kõik need väited, et metsa jäetud puud on raha raiskamine, saab ümber lükata," lausus ta. "Kasvama jäetud puu on investeering metsa tulevikku. Mets ei ole mingi põld, mida peab igal sügisel saagist koristama. Omanikud arvavad, et nad võivad oma metsaga teha, mida tahavad. Kuid mets ja põld ei ole võrreldavad. Põld on monokultuuri kandev väli, mille inimene on ise loonud. Põldu peetakse kui elatusvahendit. Mets on ennekõike loodus, keeruline eluslooduse süsteem."
Need, kes meil metsa majandavad ja selle valdkonnaga üldse tegelevad, ei ole Turovski sõnul metsateadlased. "Nad on eelkõige majandusinimesed, ja see on suurepärane," selgitas Turovski. "Mets vajab ka tarka majandamist. Aga kõik metsaomanikud peavad teadma, et metsa ei saa vaadata ainult kui majanduslikku ressurssi. Tuleb kuulata ka loodusteadlaste hoiatusi ning hoolitseda selle eest, et elu koos metsade raiumisega ära ei kaoks. Mets hoiab kogu meie elu püsti ja see on väga tähtis. Tervikliku kogumikuga päris metsaks kasvab noorendik alles 95-96 aasta jooksul."
