Vastu ema tahtmist ikkagi maanaiseks
Evely Lepik oli 9. mail põllumajandusmuuseumis aasta maanaise tiitlit vastu võtmas kaheksast lapsest kahega, tütarde Kerly ja Kerstiga. Auto on väike, rohkem ei mahtunud. Abikaasa Raul jäi paari tõbise lapsega koju.
"Ilma oma suure ja kalli pereta ei oleks ma pooltki seda, mis olen. Koos oleme üks tervik," sõnastab 39aastane taluperenaine oma õnne valemi.
Esmalt kaks pullvasikat
Kõik võinuks minna ka teisiti. Kuna Evely ema ja vanaema olid eluaeg rasket maatööd rüganud, siis lapsed pidid õppima puhtamat, kergemat tööd. Linnainimeseks hakkama.
Nii aetigi tüdrukul pea segamini ning ta sai Tallinnas rätsepapaberid.
Ometi tahtis saatus, et pesuehtsa maaplika kunagine unistus täituks. Ta sattus koos sõpradega Rauli poole, kes elas Evely kodust kilomeetri kaugusel vanas ilusas rehielamus.
19aastasena koliski ta Rauli juurde.
Aasta oli siis 1989.
"Esimesel talvel ostis Raul mulle kaks pullvasikat - et mul oleks kedagi toimetada - ja kevadel toodi suur must lehm nimega Kõpsu," meenutab Evely.
Praegu kasvatab Rae valla Vaidasoo küla Marjaku talu paarisajal hektaril vilja ja rapsi. Rohumaid on 100 ha.
Palju on loomi: sadakond pulli, veerandsada lüpsi- ja ammlehma, hulk mullikaid ning vasikaid. Peale nende paarkümmend siga-lammast, kuus kitse ja kanad, haned, kassid, koerad.
Igal lapsel on oma lemmikloom, kelle eest ta hoolt peab kandma. Johanna sai 7aastaseks, kui endale väga kitse palus. "Raul ostis talle sünnipäevaks kolm kitsepreilit, nüüdseks on neist saanud terve kari," muheleb Evely.
Suviti teeb pere koos heina ja rohib peenramaad. Cärol ja Janek on väikesest peale traktorirooli roninud, nüüd lasevad põllu peal kui täisinimesed - niidavad, kaarutavad, vaalutavad, rullitavad.
"Keegi ei ole neid sundinud põllule minema, ise tahetakse kõike teha, ajavad veel meidki tagant," naerab Evely.
Rehetaresse uued toad
Kevadel külvab Evely kahte kasvuhoonesse paprikat, tomatit, kurki, kapsast. Nii hea suurel perel sealt kogu aeg midagi võtta. Ja müüa ka.
Peres oli pidupäev, kui 2006. aasta konkursil "Terve ja tugev pere" osututi väljavalituks ning sellega kaasnes 15 000 krooni auhinnaraha. Selle eest osteti lastele esimene ja siiani ainus arvuti.
Täitumas on ka aastatepikkune unistus suuremast kodust. Kredex kuulutas läinud aastal välja konkursi paljulapselistele peredele, kes soovivad oma kodu paremaks muuta, suuremaks ehitada.
Kaheksalapselise pere taotlus läkski läbi. Sellest rahast on suur abi vanasse rehealusesse uute tubade tegemisel. Mis puudu jääb, annab talu oma mets, kust saab võtta puitmaterjali.
"Jah, läks teisiti, kui ema soovis. Minust ei saanud linnanaist," tunnistab Evely. Emalgi on tema valikust hea meel. "Tõsi, vahel ta küll ütleb mulle, et olen raske tee valinud, kuid me saame hakkama."
Neile naistele, kel tõesti tundub elu raske, soovitab ta igas päevas näha päikest. Muidugi, kõrval peavad olema ka toetav pere ja mees.
Evely ütleb, et maal tasub elada. Ta ei ütle tütardele, et ärgu maale jäägu.
"Eks maanaise elu ole loomulikult raske, mõnel õhtul ei jaksa väsimusest magamagi jääda. Aga kõigele vaatamata on elu ikka ilus," leiab Evely Lepik.
Aasta maanaine
- Tunnustamaks eesti maanaisi ja nende tööd kuulutas Eesti Põllumajandusmuuseum välja konkursi "Maanaine ajas ja ruumis", millega oodati maal elavate või seal elanud naiste meenutusi igapäevaelu toimetuste, kombestiku, töö ja pereelu kohta. Oluliseks peeti maanaiste isiklikke kogemusi, tõekspidamisi ja hinnanguid maaelule.
- Saadetud 25 töö põhjal valis žürii välja aasta maanaise, kelleks sai 39aastane Marjaku talu perenaine Evely Lepik Harjumaalt Rae vallast Vaidasoo külast. Tal on kaheksa last: Liis (18), Cärol (16), Janek (15), Johanna-Margit (12), Kersti (10),
Kerly (7), Marta (4) ja Martin (2).
- Muuseum jagas veel kolm tiitlit: maakultuuri kandjaks nimetati Aime Lang Jõgevamaalt, maakultuuri talletajaks Helgi Roots Pärnumaalt ja maakultuuri hoidjaks-tutvustajaks Vilhelmine Tuvi Tartumaalt.
Allikas: Eesti Põllumajandusmuuseum