Maaleht esitleb — ainus naine, kes on Vändras karu näinud!

Viimse hingesopini vändralanna Virve Andrekson tunnistab, et tegelikult on ta pärit Ida-Virumaalt, külast, mis asus Narvast 12 kilomeetrit Sinimägede poole. Vändrasse tuli Andrekson oma hävitatud kodukandist 1950. aastal. Läks kohalikku kooli eesti keele ja kirjanduse õpetajaks ning pidas seda väärikat ametit 55 aastat. “Loll, öeldakse minusuguste kohta tänapäeval – istub nii kaua ühe koha peal,” on naine veendunud. Ta jutustab, et tahtis pärast Peda lõpetamist Pärnusse minna, ent sinna siiski kohta ei saanud ning seepärast valiski Vändra. “Ja praegu võin kindlalt öelda – ma ei kahetse seda.” 1956 kinnitas naine oma juured veelgi kindlamalt siinsesse pinda – abiellus Tori-Seljalt pärit Aksel Andreksoniga. Muusikuga, kuulsa Vändra puhkpilliorkestri juhiga. Koos on elatud tänase päevani. Oma kodukoha kultuuriloo suure asjatundjana tahab Virve Andrekson tingimata näidata kohta, kus tema sõnul üldse Vändra algab. Ehk siis kunagise kiriku ja mõisa asemele püstitatud mälestuskivi, kust huviline võib välja lugeda õige mitu kunagist nimevarianti – Wenderskulle, Fendern, Fennern, Wendra, Wendre... Aga olgu nimi see või teine, Virve Andreksoni jaoks tähistavad need kõik paika, mida ta tunneb nagu oma viit sõrme. Kohas, kus parajasti seisame, asus kunagi Vändra järjekorras kolmas kirik. “Kaks eelmist olid mõisa juures, need põlesid ära. Samast saatusest ei pääsenud kolmaski. Nii et praegune kirik on siinkandis juba neljas.” Eemal tänavanurgal hakkab silma tilluke puumaja, millelt tuli on ilmselt alles äsja ülakorruse neelanud. Välimuselt korralik maja oli üks paljudest, mis Vändras viimasel ajal tühjaks jäänud. Tuleb välja, et seal on elanud meie kuulsa näitleja Linda Rummo ema – perekonnanimega Kald.