Ruschi sõnul kulud bussiliiklusele aina tõusevad. Isegi kui –3,5% asemel tuleks +3,5%, ei taha seegi kütuste ja palkade kasvanud kulusid veel katta. Ta arvestab, et vähemalt 4,5% kasvu oleks vajalik. Miinus 3,5 puhul jääks raha vajaka aga kokku 8%.

“See tähendab, et aastas võiks üheks kuuks kõik liinid kinni panna, et rahaga välja tulla,” maalis Rusch pildi olukorrast, kui tõesti peaks riigi toetus vähenema.

Kärbetelgi oma piirid

Bussiliiklust Võrumaal muidugi kinni ei panda. Aga Ruschi kinnitusel pole ka ühtegi head varianti, mis valutu oleks. Üks võimalus oleks tõsta piletite hindu, mis Võrumaal on ühed madalamad. Samas tuleb arvestada, et ka sissetulekud on sealsel rahval ühed madalamad.

“Kui aga liine vähendada, väheneb ka kassatulu ja riigi toetust läheb selle võrra rohkem vaja, et vedaja oma raha kätte saaks,” arutles Rusch.

Samas on liine rasketel aegadel niigi kokku tõmmatud. Kui neid veelgi kärpida, ei saaks toimivast ühistranspordivõrgust maal varsti enam üldse rääkida. Sama meelt on ka Lääne-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi.

“Oleme maakonnas üle
300 000 liinikilomeetri mahtu vähendanud, piir on ees,” märkis Jõgi. Tema sõnul on neil piletihinnad maakonnas üle Eesti keskmise, liinide efektiivsuselt aga ollakse esirinnas. “Meie liinikilomeeter maksab kõige vähem Eestis, see tähendab, et liinikilomeetri kohta kulutame kõige vähem riigi dotatsiooni.”

Saare maavalitsuse ühistranspordi nõunik Taavi Kurisoo ütles, et ka nende maakonnas on bussivõrgu edasine kärpimine peaaegu et võimatu.

“Viisime läbi liinivõrgu ja sõiduvajaduste uuringu ning tänu sellele jäi meil aastas tervelt 400 000 liinikilomeetrit vähemaks,” kinnitas Kurisoo, lisades, et selle põhjal koostatud optimaalset liinivõrku ei saa enam kusagilt vähendada, ilma et see oluliselt ei kahjustaks elanike liikumisvõimalusi.

Üleeile kutsus Saare maavanem kokku maakonna ühistranspordikomisjoni laiendatud istungi, kus olid kohal ka pea kõik vallavanemad. Maanteeametile otsustati saata ettepanek, et Saare maakonda rahastataks ka edaspidi mahus, mis lubaks säilitada praeguse liinivõrgu.

“Veel tegime ettepaneku viia ka teistes maakondades läbi liinivõrgu uuring, mille järelduste elluviimine aitas meil ühistranspordi efektiivsust tõsta,” sõnas Kurisoo.

Kui rahaeraldisi vähendataks kõigis maakondades ühepalju, siis kannataks kõige enam need, kus ühistransporti on väga läbimõeldult suhtutud ja kokkuhoiukohti enam polegi.

Algab lisaraha lunimine

Maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialist Allan Kasesalu kinnitas Maalehele, et maavalitsustele saadetud eelarveprognoos tuleneb riigieelarve võimalustest ning amet nõustub, et tegelik toetusevajadus on kindlasti suurem.

Maanteeamet on juba esitanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile lisataotluse, et teenuse mahu säilitamiseks ja kallinenud kulude katteks leitaks bussitranspordi toetamiseks järgmisel aastal lisavahendeid.

“Kui see aga ei ole võimalik, koostatakse täpne jaotus maakondade lõikes põhimõttel, et toetuse vähenemisega kaasnev võimalik teenuse kärpimine ei oleks maakondade lõikes ebaõiglaselt erinev,” lubas Kasesalu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist kinnitati Maalehele, et praegune bussidotatsiooni summa on vastavuses rahandusministeeriumi ette antud eelarvenumbritega. Algamas on aga eelarveläbirääkimised ja nad on küsinud raha juurde, et maakondade bussiliiklus saaks jätkuda vähemalt praeguses mahus.

“Eesmärk on, et liinivõrk säiliks senises mahus senise piletihinnaga ning lähtutaks nii ühistranspordi hinnaindeksist kui ka avaliku liiniveo lepingutega võetud kohustustest,” edastas oma vastuses ministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda.