22.12.2016, 00:00
Kes kohanevad Eestimaa talvega?
“Luiged läinud, lumi taga, “on usutud vanu ilmamärke. Lumi on tulnud ja läinud, tulnud taas ja läinud jälle, aga mitmed laululuiged on endiselt siinmail.
FOTO:
Ning jäävad kogu talveks, sest soojenev ilmastik muudab nende ja mõne teise liigi rännuplaane ja -harjumusi. Erinevalt inimesest ei ole rändamine linnule kerge meelelahutus. See võtab palju aega, kulutab energiat ja on üksjagu ohtlik ettevõtmine. Kel võimalik, proovib paiksemaks muutuda ja talved sünnimaal või selle lähedal üle elada. Vahel risk õigustab end, teinekord mitte – vale otsus maksab elu. Eesti rannikuvetesse jääb pehmetel talvedel paar tuhat laululuike, külmal talvel on siiajääjate hulk mitu korda väiksem. Teine suur lind, hallhaigur, on samuti hakanud Eestimaa talvesid üha julgemalt trotsima. Jäälinnud jagavad haigruga sarnast keskkonda ja jahivad sama saaki. Huvitav, kuigi natuke ootamatu on keset lumist metsa kohtuda punarinna ja käblikuga. Leedust lõuna poole ei ole künnivares rändlind, vaid elab aasta ringi kohapeal. Aja jooksul nihkub see piir Eestile lähemale.