Pajo trükikoda tähistas Rannahotellis oma tegutsemise 20. sünnipäeva
18. jaanuari õhtul võttis Pajo trükikoja nõukogu esimees Ain Pajo koos abikaasa Rutiga vastu õnnitlusi kahekümne edukalt kulgenud tööaasta puhul, mis on ühtlasi tunnustus tervele ettevõtet juhtivale meeskonnale ja väljaõppinud kogemustega töötajaskonnale.
AS Pajo trükikoja administratiivne osa
Alates 2009. a sügisest Sindis paiknev ja Eesti kapitalil põhinev AS Pajo trükikoda asutati 1994. aastal nimetuse all Foto Pärnu. 1997. aastal sai firma nimetuseks Kaks & Pool, kuid aastast 2006 tegutsetakse Pajo trükikojana. Tuhande ruutmeetrilisel tootmispinnal valmivad raamatud, brošüürid, ajakirjad, kataloogid, plakatid, kalendrid, märkmikud, manuaalid, visiitkaardid. Trükiste valmimiseks kasutatakse aastas keskmiselt1000 tonni paberit. Sinti ümberasudes oli töötajaid 30, 2012. aastal 45 ja praegu töötab trükikojas poolsada töötajat. Ka käive on pidevas tõusus: 2009 – 1,91 miljonit; 2010 – 3 miljonit; 2011 – 3,4 miljonit eurot ja nii tõusvas joones edasi. 2011. aastal valis Sindi linn AS Pajo oma linna parimaks ettevõtteks.
Piduõhtut juhtinud Lauri-Kare Laos tegi mõnegi asja veel piltlikumalt selgeks. Näiteks mullu valmistati 162 tuhat visiitkaarti, millest pidavat jätkuma 14,6 km pikkuse jooksuraja sillutamiseks. Kosmiliselt peadpööritav oli kuulda 8,6 miljonist toote etiketist, ka 8,9 miljonit voldikut jääb samasse suurusjärku. 57 tuhat kalendrit ja õpikut on samuti suur kogus. Pajo kliente on paarituhande ümber ja trükikoda teab pool maailma. Tellimusi esitavad eraisikud, väiksemad ja suuremad firmad. Palju tuleb tellimusi muidugi Eestist, aga toodangust vähemalt pool läheb riigist välja, vahendajate abil ilmselt veelgi suurem osa trükiseid. Geograafiline areaal katab põhjanaabrit, Skandinaaviat, Hollandit, mõnel määral Kesk-Euroopat ja Venemaad.
Kuid kogu aur ei kulu üksnes tootmisele ja järjest suuremate rahapakkide lugemisele. Edukale ettevõttele kohaselt jätkub tal võimalusi toetada oma kasumi arvelt ka vabaühenduste mõtestatud tegevusi. Lipu seltsil oli põhjust taas tänada oma koostööpartnerit ja suurtoetajat. Tänutäheks kingiti Sindi laualipp, mille alusel graveeritud tekst: Pajo trükikoda 20 ja all Eesti Lipu Selts. Viimasel aastaid küll poole vähem, aga lipu selts võib Pajo taolise suurte kogemustega tegija kõrval ennastki kindlamini tunda, kuna firma toetab innukalt juba aastaid isamaale olulisi ettevõtmisi. Sindi lipp kingiti aga eelkõige seepärast, et Pajo nimi teeb sellele linnale au kaugemalgi väljapool maakonna ja riigi piire. Muidugi oli kingitusi ja häid soove veel teisteltki headelt inimestelt mitme süllaga mõõta.
Ettevõtte asutaja Ain Pajo tegeles alguses Pärnus fototeenuste osutamisega - firma nimeks valiti Foto Pärnu, meenutas Jüri Vlassov, kes oli üks asutajaliikmetest ja samuti külalisena sünnipäeva õhtule kutsutud. Fotoäride lisandumine, konkurentsi tihenemine ja digifotograafia tulekuga kadunud suurem vajadus filmilintide ilmutamise ning paberile kandmise järele põhjustas selle äritegevuse kahanemise. Kuivõrd fototeenustega kaasnes ka mõningane trükkimise vajadus, siis otsustas ettevõtliku loomuga Ain Pajo sellega edasi minna.
Trükikoda alustas tööd Pärnus 1997. aastal oma pereliikmetega ja nelja-viie inimese osavõtul. Esmalt osteti Rakveres müügis olnud kahevärviline trükimasin. Esimestel aastatel pakkus trükikoda teenustöid Pärnu lähikonnale peamiselt reklaamtrükiseid tehes. Tuntust kogudes laienes tellimuste täitmine üle terve riigi. Millenniumi vahetuse järel alustati tootmist välisturule, mis ongi kahtlemata Eesti trükitööstuse veohobune.
Pärnakad mäletavad veel hästi, et Vana Turu uus hoone oli Pajo püstitatud, kuid hea ärivaistuga mees otsustas turupidamise pärast Elmar Lepaga aastaid kestnud vastasseisu lõpetada kinnistu müügiga 2004. aastal ja saadud raha paigutada trükikoja arendusse. Investeerides tol ajal Kaks ja Pool nime kandva trükikoja moderniseerimisesse ca 16 miljonit krooni soetas trükkal firmale neljavärvi trükimasina ja vahetas välja kogu senise tehnoloogia, mis võimaldas teha mitmesuguseid reklaammaterjale alates kujundustest kuni valmistoodanguni välja, samuti nimekaarte, etikette ja muud seesugust. Tol ajal lisandus Pajo ütluse kohaselt pidevalt tööd juurde, kuigi Pärnus oli olemas veel kaks trükikoda: Trükk ja Hansaprint. 2006 aastaks kasvas käive 12 miljoni kroonile, ekspordi osaks oli ca 10 %. Trükitööstuses leidis tööd alla 30 inimese.
Mõne aastaga toimunud kiire tootmiskasv oli sedavõrd hea, et 2007. ja 2008. aasta majanduskriis ei tekitanud firmale suuremaid raskusi. Vastupidi, kriisist oli firmale isegi mõneti kasu. Kasutati soodsat juhust ja osteti Tallinnas pankrotistunud trükiettevõtte uued seadmed, mis olid juba võlgade katteks panga valdusesse võetud. Pangalt osteti täielik komplekt kaasaegseid trüki ja järeltöötlusseadmeid, mis vanasse majja Pärnus Lille tänaval enam ära ei mahtunud. Otsimise tulemusena leiti äsjavalminud uus hoone Sindis, kus olid tehnikale sobivad pinnad, gaas, elekter ja muud vajalikud ühendused. Trükitehnika kõrget hinda arvestades polnud majanduslikult otstarbekas seadmeid rendipinnale seadistada, seepärast otsustati igasugust riski maandavalt kinnistu ostutehinguga täielikult omandada.
AS Pajo tegi 38 miljonit krooni maksnud investeeringu Sindis paiknevasse uude tootmishoonesse koostöös UniCredit Eesti filiaali ja Swedbankiga, EAS toetas omakorda 7,6 miljoniga. Tehniline uuendus avas võimaluse trükkida klientidele laias variatsioonis tooteid B3 formaadist kuni B1 formaadini, mis muutis firma tootmistehnoloogia suure avaruse poolest täiesti unikaalseks ettevõtteks, selgitas tookord ajakirjanikele AS Pajo juhatuse liige Urmas Savi, kes oli hüppelise arengu ajal tegevjuhi ametis. Kui Sindis alustati 32 töötajaga, siis aegamisi täienes kaader üha suuremaks.
Trükikoja pidulikku avamist tähistati otse tootmispinnal 2009. a novembri esimesel poolel õnnitlejate üsna kireva seltskonna osavõtul. Meenuvad olümpiavõitja Gerd Kanter ja tema plakati trükk, millele võis autogrammi võtta, samuti Contra ning liba Mart Viisitamme kohalolek. Satiirimaigulise huumori eest kandis hoolt Ahti Puudersell.
Lustlikul avapeol tunnistas Ain Pajo toona, et loomulikult on terves riigis raske ja siseturu üsna tagasihoidlikuks jäämisega näeb seda ka nende juures. „Aga kuna asume Euroopa Liidus, siis on turg järelikult palju suurem ja tänu sellele ka toodangu maht kasvanud," kinnitas siis Ain Pajo, kelle näolt võis rohkem kui neli aastat hiljem toimunud ümmarguse arvuga sünnipäeva peol lugeda rõõmsat rahulolu seniste töötulemuste üle ka nüüd.
Rahuloluks on andnud ju põhjust jätkuvadki arengud. Tunamullusel suvel soetas Pajo trükikoda Kredexi tehnoloogialaenu toel ligi kaks miljonit eurot maksnud moodsa trükimasina Saksamaalt, mis tundus ühe masina kohta tõepoolest meeletu rahana. Kredexi abil kaeti pangalaenu omaosalus. Trükitehnika viimane sõna võimaldas protsessi oluliselt kiirendada ja töö väga täpseks muuta. Tänu uuele masinale kasvas nii toodang kui eksport ja lisandus taas täiendavaid töökohti.
Trükikoja hoone juures on veel 6000 ruutmeetrit AS Pajole kuuluvat kasutamata maad, mis võimaldaks vajaduse korral tootmispinda juurde ehitada.
Samal teemal:
