TÕSI TAGA

TÕSI TAGA • JUHTUNUD LUGU • KUKALT SÜGAV MÕTE • LEITUD MÕTE • PAETISME • SAJANDITAGUNE NALI • SÕNAMÄNGE • LOOSUNGID • KARIKATUURID

JUHTUNUD LUGU

HEIKI RAUDLA Viljandist

Selline on elu

Tavaline hall vares läks restorani, märkas saali nurgas valget varest ja karjus: “Ettekandja, minu poolt kõigile praad peale selle valge varese!”

Selle asemel, et tunda end halvasti, vaatas valge vares tavalist varest, naeratas ja kraaksus: “Tänan!”

See ajas halli varese veel vihasemaks. Ta võttis taas oma rahakoti välja ja kraaksus veel kõvemini: “Kelner! Seekord kõigile peale valge varese pokaal veini!”

Kelner tormas halli varese soovi täitma ja viis kõigile peale valge varese pokaali veini.

Aga vihastumise asemel kraaksus valge vares rõõmsalt: “Tänan!”

Hall vares vahutas vihast ja küsis kelnerilt: “Kuule, kas see valge vares on pisut segane või? Mina kostitan kõiki prae ja veiniga peale tema, aga tema ainult tänab mind.”

Kelner naeratas ja lausus: “Ei ole segane. Ta on lihtsalt selle restorani omanik.”

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

Kui seda vatsa ees ei oleks!

Nende represseerimise raskendamiseks oleks vilepuhujatel mõttekas koonduda vilekooridesse.

Kui kelm püüaks kas või vahelgi olla oma ohvrite nahas, siis ta ilmselt ei üritaks neil ühtelugu nahka üle kõrvade tõmmata.

Ka lüpsivõistlustel osaleja lihased on väga suure pingutuse korral pilgeni piimhapet täis.

LEITUD MÕTE

HEIKI RAUDLA Viljandist

Lugesin hiljuti viimast põllu­majanduse statistikat. Selgus, et Eesti maakondadest on sigu kõige rohkem Viljandimaal.

Kas seetõttu, et “Mulgimaal, seal on hea elada!”?

TÕSI TAGA

ANDRES ÜLVISTE

• Pööret tehakse suunatulede valgusel.
• Väga raske on olla pidevalt haruldane.
• Naiste õiguste eest tuleb võidelda viimse meheni!
• Kui jäädakse lolliks, siis on vajakajäämine ju väga hea!
• Kaasalöömine on perevägivald, kui tegu on abikaasaga.
• Kui pole suurem asi, siis ei ole ju ka mõtet olla asjaarmastaja.
• Eriti laisk abielumees suudab isegi prügiämbri endast välja viia.
• Koalitsioonileppes ei jää mõnest punasest joonest mitte sinist suitsugi järele.
• Juhtmed jooksevad kokku, ilma et neid üldse kokku kutsutaks.
• Tundke ennast nagu kodus, aga ärge seda kodus proovige!
• Pole abi pikkadest näppudest, kui käed lühikeseks jäävad.
• Üks oskab pille häälestada, teine vaid häälekalt pillida.
• Ka püksirihma pingutamisega ei tasu üle pingutada!
• Mõni tüüp on alati valmis tegema sinu heaks halba.
• Kas maksupettust tuleb ette ka kättemaksu puhul?
• Siil õpetas Kalevipojale rahvuslikke lauakombeid.
• Pole mõtet viha kanda, parem on see maha kanda!
• Kõva mees saab oma tuleristsed risttule all.
• Õgardil on suur ökoloogiline palajälg.
• Sõnasõjas vaikib loll nagu partisan.
• Alandlikul tüübil on alati varuks valvepalve.
• Väeti vajab väetist.
• Parem murda päid kui piike!
• Parem allavoolu kui voolu alla!
• Parem vagusalt maletada, kui magusalt valetada.
• Ülalpeetav pidagu suu … söömise jaoks!
• Tuulenuusutajal oli hais ninas.
• Merehädaline oli maani täis.
• Niiditõmbaja sai nõelravi.

PAETISME

JÜRI PAET

Tänavu jääb Tartu maraton ära, kuna lund on liiga palju.

Õnneliku abielu võti peitub voodis.

Kõige paremad külalised on hambutud karsklased.

Tänasida armuseiklusi ära viska homse varna.

Minu süda on nagu ühiselamu, kus elavad väga paljud naised.

Kas saeveskis saab ka jahu jahvatada?

Kui naise kõrval magada, võib naise kõrv ära surra.

Kes minevikku ei mäleta, elab minevikuta.

Kui eesti ehitajad töötaksid Inglismaal, saaksid nad palka naeltes.

Tööpäeva lõpuks oli pagar täiesti küps.

Kui pea ei jaga, siis peab arvuti jagama.

Kellel jõud, sellelt sõim.

Õnnetus on see, kui õnn saabub naabri õuele.

Tõkkejooksjad on ülejooksikud.

Milleks on neis raamatutes sisukord, milles puudub sisu?

SÕNAMÄNGE

TARMO VAARMETS

Minu kodu on minu kontor!

Selleks et abieluõnne nautida, on vaja naituda.

Iga päev pole igav päev.

Staari kontserdi lõpetab lausaplaus.

Võrgukontserdi lõpus kõlagu äpplaus.

Kaalus alla võtmiseks harrastage kepikõndi või pulkadega söömist!

Mootor, mis ei surise, suri välja.

Uudu, oota uut oodi!

Püksid pole kunagi üksi.

Priius ei päästnud meid riiust.

Kaine sõidab mööda teed, purjus teest mööda.

Inimesed on tüdinenud nii negatiivsetest kui ka koroonapositiivsetest uudistest.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust

Juhtum numbrisaunas

See lugu juhtus ühes viisakas numbrisaunas. Sauna eesruumis, mille põrandat katavad uhked vaibad, seisab viisakalt riietatud noormees ja loeb suure tähelepanuga kuulutust, mis seinal ripub. Kuulutuses antakse teada, et see isik, kes üle ühe tunni saunas viibib, peab ülemäärase aja ehk iga järgmise tunni eest topelt juurde maksma.

“Kas vaba numbrit on?” küsib noormees saunateenija käest kavala naeratusega.

“Jah on! Missugust soovite?”

“Ükskõik, mis aga vaba on. Hind on minu jaoks kõrvaline asi.”

“Noh, siis olge hea,” ütleb saunateenija ja ulatab võtme, “näiteks see number maksab poolteist rubla, on igati hea ja korralik. Kas sobib?”

Noormees võtab võtme, astub ruumi ja lukustab ukse. Saunateenija hakkab uusi külastajaid vastu võtma.

Tund läheb mööda ja veel pool tundi, aga noormees ei ole ikka saunaruumist välja tulnud.

“Mis see peaks tähendama?” imestab teenija, “tarvis koputada.”

Teenija kutsub veel ühe teenija endaga kaasa ja mõlemad hakkavad ukse pihta prõmmima. Vastust pole aga mingisugust. Teenijad on päris kohkunud juba, koputavad veel ja veel ning hüüavad: “Härra! Kuulge, härra!”

Ei midagi. Kära peale kogunevad ka ülejäänud saunateenijad, koputavad kordamööda uksele, kuulatavad, aga numbrist ei kosta kippu ega kõppu.

“Noh, nüüd oleme küll plindris!” õhkab üks.

“Ehk tuleb kohtu vahet käimagi hakata. Kes teab, mis ta seal enesele tegi. Teate, ma aimasin kohe, et kõik pole päris õige, kui ta ütles, et hind on tema jaoks kõrvaline asi. Nüüd on tal seal kas pea lõhki või kes teab, mis juhtunud. Mis me peame tegema?” hädaldab teenija, kes noormehele saunaruumi kätte oli juhatanud.

“Tarvis kardavoi kutsuda!” arvab keegi teenijatest.

Mõne minuti pärast ongi kardavoi kohal.

“Kas te koputasite?” küsib kardavoi ehmunud saunateenijate käest.

“Jah, muidugi! Lausa mitu korda.”

“Koputage veel kord.”

Koputatakse. Vastust ei tule.

“Oli tema nagu härra või nagu lihtne mees?” küsib kardavoi.

“Kes seda täpselt teab. Tore kaabu oli peas, vihmavari käes...” seletab üks teenijatest.

“Oli ta tõsise olekuga?” tahab kardavoi teada.

“Seda just mitte, oli kaunis lustliku olekuga.”

“Jaa, asi näib halb olevat,” arvab kardavoi. “Minge kutsuge pristav siia.”

Pristav tuleb kohale. Tuuakse kirves. Üks kerge löök, ja ukse lukk lendab põrandale. Kartlikult ja väriseva südamega tungivad kohalolijad uksest sisse ning jäävad seisma. Kas hirmu pärast? Ei, imestuse pärast! Ja mida nad näevad: noormees lamab ukse kõrval sohva peal ning suitsetab rahulikult paberossi.

“Kuulge, härra, mis te siin teete?” küsib kardavoi.

“Mina? Mitte midagi,” vastab noormees.

“Lubage küsida, teie ju kuulsite, kui koputati?”

“Mis siis sellest?”

“Kuidas mis sellest? Uks lõhuti maha!”

“See ei ole minu asi. Teie olete siin peremehed ja võite kas või terve maja kildudeks teha.”

“Noh, nüüd teete te küll nalja. Naljamees olete!” ütleb kardavoi.

“Sugugi mitte! Mina olen harjunud pärast sauna väheke puhkama ja maksan selle eest. Just nii, nagu ka teie sauna kuulutuses kirjas on – kahekordse hinna. Ma arvan, et mul selleks õigus on. Aga teie tulite minu rahu rikkuma!”

“Sissetungijad” kehitavad õlgu ja lähevad ära, aga “naljamees”, et ülemäärase aja eest mitte ilmaaegu raha välja käia, lamab kuni tunni lõpuni diivanil edasi.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!