Luuletuse taustaks näitab operaator Jaan Kolberg nartsissivälja. Selgub, et lilledega oli Betti Alveril eriline suhe. Enn Lillemets arutleb, et vist ongi eesti kirjanduses just Betti Alveril ja Uku Masingul sellist sügavamat ja filosoofilist arusaamist taimedest. Arusaamist, et taimed on elus.

“Ilmauks on irvakil” on ennast suureks kirjutanud eestlase lugu, millega põimunud teiste lood. Filmist saab omamoodi XX sajandi Eesti ja eestlaste üsna traagiline ajaloodokument. Tähtis on teada, et Betti Alver ei tahtnud saada Nõukogude kirjanikuks. Tema Nõukogude Eestis elatud elu seda ka kinnitas.