„Lambakasvatuses on kaks võimalust: sa kas ei panusta üldse ega saa midagi või panustad väga kõvasti, otsid müügikanaleid ja väärindad tooteid. Ainult nii on võimalik midagi teenida,“ selgitab lambakasvataja Priidu Veersalu, kes on ise valinud selle teise tee.

FOTO: SVEN ARBET

11.11.2021, 06:00

Kreeka professor: Euroopasse on kolinud juba palju selliseid inimesi, kes eelistavad lambaliha

(10)

Lambaid kasvatatakse Eestis üha vähem, samas mujal Euroopas kasvab lambaliha tarbimine ja lammaste-kitsede pidamisel nähakse perspektiivikat tulevikku – need loomad sobivad rohepöördesse kõige paremini.

Silja Lättemäe

silja.lattemae@maaleht.ee

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Eestimaal lammaste ja kitsede arv üha kahaneb, sest nende loomade pidamine on vähetasuv ja pole paljude karjakasvatajatele silmis eriti atraktiivne ettevõtmine. Samas mujal Euroopas on huvi lambaliha, villatoodete ja kitsepiimajuustude vastu tõusuteel.

Nii maalib Kreeka professor Georgios Arsenos lamba- ja kitsekasvatuse tulevikust võrratu pildi, sidudes selle majandusharu peretalu väärtustega ning ülistades lammast ja kitse kui kõige vähem loodust saastavaid põllumajandusloomi.

Kommenteeri Loe kommentaare (10)