Nii nagu 1919. aastal, polnud ka 1991. aastal reformijatel võimalik muu maailma paremast praktikast õppida. „Sotsialismilt kapitalismile naasmise reforme ei olnud mitte keegi mitte kuskil varem teinud,” ütleb toonane justiitsminister Jüri Raidla.

Tagantjärele on tekkinud kummaline nähtus: maa- ja omandireformist võitnud enamus vaikib, sest on vanavanemate talu tagastamise juba unustanud. Väike häälekas vähemus on aga tekitanud avalikus ruumis mulje, et tegemist oli ebaõnnestunud ja erakordselt ebaõiglase reformiga.

Muidugi oli see õnnestumine, kuigi mitte täiuslik. Kui eelmise sajandi esimene maareform Eestis kestis 17 aastat, siis teine reform pole lõppenud ka 30 aastat hiljem. 0,6% Eesti maast on tänini reformimata, kuigi maareformi seadust on muudetud 53 korda. Hea et koerast kiiresti üle saime, sabajuppi ei märka enam ammu keegi.