Üldine tõdemus on, et valitsus on koroonaga võitlemisel kui mitte päris läbi kukkunud, siis lati alt läbi jooksnud küll. Kevadel tapeti inimeste vaktsineerimissoov ning pärast ei ole suudetud seda uuesti vajalikku kõrgusesse tõusta. Kui Soomes on vaktsineeritud üle 80 portsendi elanikkonnast ja meil alla 60 protsendi, siis see on lati alt läbi jooksmine. Piiranguid ja eeskirju on küll kehtestatud, kuid nende kasutegur on küsitav. Veel küsitavam on aga olnud kommunikatsioon, sest paljudest piirangutest ei ole ühiskonnas lihtsalt suurt välja tehtud. Tugi kannatavatele ettevõtetele on, nagu ta on.

Samamoodi võiks aga küsida, kas meie ühiskonna ja inimestena oleme koroonaviirusega võitlemisel läbi kukkunud või mitte. Kas me inimeste ja ühiskonnana oleme teinud kõik endast oleneva, et anda viirusele minimaalne võimalus levimiseks? Suur osa inimestest on lasknud ennast vaktsineerida kahe süstiga, osa kolmandagagi. Aga sealt edasi? Kas meis on nii palju sisu, et itaallaste või soomlaste kombel vähem või rohkem häälekalt oma kaaskodanikelt reeglite täitmist nõuda? Vist ei ole.

Jaga
Kommentaarid