Eks kadumine võib juhtuda nii suuremas kui väiksemas mõõtkavas – mõnepäevane episood või tõesti pole inimest enam aastaid ollagi. Mis seal tänapäeva heitlikus maailmas ikka imestada, kui teinekord tundub, et kõik need alatised probleemid, kohustused, justkui möödapääsmatuks tehtud inimsuhtlus kasvavad üle pea. Ja kui lahendust, valgust tunneli lõpus ei paista, siis ongi kõige hõlpsam lihtsalt keerata selg ja minema kõndida.

Sa näiteks olid inimesega kontaktis alles eile lõuna paiku, mingeid probleeme teie vahel justkui ei olnud. Siis peaks ju eksisteerima mingisugune õigustatud ootus, et see suhtlus jätkub ka täna, kas pole? Aga ei pruugi. Järsku inimene enam ei vasta, ei reageeri, sisuliselt haihtub tühjusse ja muutub olematuks. Ilma mingi selgituseta. Jättes need teised n-ö õhku rippuma, põhjust mõistatama.