Nasva kandis jagub saaki nii kutselistele kaluritele kui harrastajatele. Foto: Irina Mägi

Suurem jagu siinsetest uimelistest eelistab magevett, merekalu ujub Eesti rannikuvetes umbes 30 liiki. Kuna meri on meil pigem soolaka kui soolase veega, saavad selles hakkama ka paljud mageveekalad. Milline neist, kus ja kui toekalt me toidulauda toetab, saab teada, uurides kalanduspiirkondi. Ja mitte üksi püüginumbreid, vaid näiteks sedagi, millal plaanis pidada järgmiseid kaluripäevi Saaremaal ja Hiiumaal, Peipsi ja Võrtsjärve ääres, Pärnu- ja Läänemaal või Harju- ja Virumaal.

Saaremaa püügipiirkond


Kes käinud kordki hilissuvel ise Nasval lesta järel ja selle suitsu pannud, teab, et sellele maamunal ikka võrdset ei leidu. Kui ei usu, sea sammud järgmisele Nasva lestakohvikute päevale. Aga tasemel on see lapik vennike ka kuivatatud peast ja aidanud saarlastel üle elada ka aega, kui meri kitsi.

Foto: Kalanduse teabekeskus

Saaremaal käib kalapüük peamiselt mõrra ja nakkevõrguga, räim tuleb kastmõrraga. Kord aastas, juuli alguses saavad kutselised püüdjad kokku Saaremaa kalurite päeval, mis annab võimaluse oma tegemisi tutvustada.

  • 874 km rannajoont
  • Olulisemad sadamad: Nasva, Võrkaia, Turja, Kungla, Tori, Sandla ja Läätsa
  • Enimpüütud kalad (2018): ahven (206 tonni), räim (163 tonni), lest (82 tonni), ümarmudil (58 tonni), särg (49 tonni)


Piirkonna kalandust veab MTÜ Saarte Kalandus.

Hiiumaa püügipiirkond


Hiidlase päris „oma kala“ on tuulehaug, nii ta vähemasti ütleb, aga ka lest on siin sama oma poiss kui saaremaalastel. Kummale ta suitsutatult rohkem maitseb, selle üle vaidlus alles käib. Päris Hiiumaa ja ainult Hiiumaa kalavärk on resti vahel süte kohal küpsetatud pahlakilu, mida teadmatu kalašašlõkiks kutsub. Vana traditsioonilist soolasilku, „silgupissi“ ehk silgusoolvee kasutamist ja kartulite peal keedetud soolalesta kohtab kaasaegses Hiiu köögis juba vähem.

Pahlakilu valmib metallresti ehk pahla vahel. Foto: Kalanduse teabekeskus

Kalapüük on siinse kogukonna jaoks elustiil, või nagu kalamehed ise ütlevad, stiilne saab olla elu lõpuni. Kuigi Hiiumaa kalurid tähistavad kalurite päeva juuli teisel reedel, siis ikka ja jälle on saadud ka mai lõpus Tuulekala festivalile ning veebruaris Jääkala festivalile. Põnevaid tegevusi ja häid maitseid jagub seal kogu perele!

  • 365 km rannajoont
  • Olulisemad sadamad: Orjaku, Salinõmme, Kõrgessaare
  • Enimpüütud kalad (2018): ahven (155 tonni), lest (37 tonni), säinas (29 tonni), tuulehaug (26 tonni) ja haug (11 tonni)


Piirkonna kalandust veab MTÜ Hiiukala.

Loe ka Peipsi ja Võrtsjärve püügpiirkondade kohta.

Vajuta alloleval lingil ja esita aasta kalandustegu — kõikide esitajate vahel läheb loosi kaks spinningukomplekti.