Eesti püügipiirkonnad, osa 2: Peipsi ja Võrtsjärv

Peipsis ja temasse suubuvate jõgede-ojade alamjooksudel elab 37 kalaliiki, kellest populaarsemad on koha ja ahven. Suuruselt teises siseveekogus Võrtsjärves 31 liiki ja kohale pakub seal püütavuses konkurentsi latikas.

Peipsi püügipiirkond

Peipsi kant on maailma parima suitsurääbise kodu. See mahlane vennike elab Eestis veel vaid kolmes järves, Võrtsjärves, Saadjärves ja Ülemistes. Sealjuures kahte viimasesse sattus ta inimese käe läbi. Häid kalu ujub järves veel. Õnnelik on see, kes sõidab Mustveest läbi keset kohahooaega, sest kalapoest võib siis saada kilo värsket kohafileed raha eest, mis Tallinnas tuleb ära anda taldrikutäie supi eest. Koha on kindlasti Peipsi maitsvamaid kalu. Foto: Shutterstock

Järvefestival on järve põhjaotsast lõunasse kulgev kultuuriüritus, mis näitab nii kohalikele kui ka piirkonna külalistele Peipsit tavapärasest märksa põnevamal moel. Just sellistel toredatel pidudel on hea mekkida siinseid kalaroogi, suitsulatikat, voblat, kuivatatud Peipsi tinti ja uhhaad.

• 175 km rannajoont Eesti poolel
• Olulisemad sadamad: Kallaste, Varnja, Lohusuu, Omedu, Vasknarva, Alajõe, Mehikoorma
• Enimpüütud (2018): koha (660 t), latikas (655 t), ahven (552 t), Peipsi tint (354 t), rääbis (306 t)

Kalureid koondab MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, kelle kaastoel toimuvad näiteks iga-aastane kalasadamate päev, siinsed kalalaadad, aga ka Peipsi järvefestival.

Võrtsjärve püügipiirkond

Võrtsjärv on kõige suurem kaldast kaldani Eesti territooriumil asuv järv, kus ei tehta lihtsalt kalesõitu, vaid püütakse ka usinalt kala. Lisaks meestele tegutseb Võrtsu peal ka neli kutselist naiskalurit. 270-ruutkilomeetrist püügipinda teatakse ennekõike angerja ja latika järgi, ehkki järv on koduks üle 30 kalaliigile. Kuigi kalale käiakse siin kõige rohkem ikka oma kraaviotsast, on siingi mitmeid sadamaid.

Kaluril on tükk tirimist, enne, kui ahvenast saab nii isuärav roog. Foto: Shutterstock

Kui soov kogeda kohalike kalurite traditsioone kalaroogade valmistamisel, proovida angerjasuppi ja suitsulatikat, mida osatakse siin teha ülihästi, siis tasub käia Angerjafestivalil. Aastaid peetakse ka kalurite päeva ning Võrtsjärve kala- ja käsitöölaata.

• 109 km rannajoont
• Olulisemad sadamad: Valma, Jõesuu, Oiu
• Enimpüütud (2018): koha (72 tonni), latikas (45 tonni), haug (39 tonni), angerjas (16 tonni), ahven (3,5 tonni), püütakse ka lutsu ja särge

Kutselisi kalureid koondab MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond.

Loe ka Saarema ja Hiiumaa püügipiirkondade kohta.

Vajuta alloleval lingil ja esita aasta kalandustegu — kõikide esitajate vahel läheb loosi kaks spinningukomplekti.