Energia biomassis - kas Eestis on lootust?
Selle põhjus peitub ökoloog Andres Koppeli sõnul kahes suuremas ülemaailmses tendentsis: energiakandjate hind kasvab mühinal ning kliima näikse inimtegevuse mõjul samuti kiiresti muutuvat. "Kuna kõik energiakandjate hinnad on omavahel seotud samamoodi kui kulla hindki, siis avaldub toornafta maailmaturu hind üsna lühikese aja pärast meie elektriarve või ka naabrimehe käest ostetud küttepuude tihumeetri hinnas," kirjutab Koppel maikuu Maamajanduses.
Teadlase hinnnagul on energiaallikate valik maailmas lai: alates ajalooliselt läbiproovituid (lõkke- või ahjuküte, moodsama nimetusega biomass; langeva vee ja tuuleenergia) kuni päris uute tehnoloogiateni. Fraunhoferi Instituudis 2005. a tehtud uuringu kohaselt oli 2001. aastal Euroopa 25 riigis taastuvenergia osatähtsus 6% primaarenergiast.
Aastaks 2020 oleks osakaal võimalik viia hõlpsamalt 11%-ni. Samas töös tehtud analüüs EL-i riikide taastuvenergia varude kohta tõstab Eesti ja Läti vastava potentsiaali poolest EL-i maade seas esimeste sekka.
Samas kirjutab Koppel, et suurim taastuvenergia potentsiaal peitub biomassis. "Enamus energeetilisest biomassist saadakse praegugi puidust (metsatööstus- ja raiejäätmed), põllumajanduses tekkinud jäätmetest ja vähesel määral biopuhastite orgaanilisest ainest."
Biomassi laiemal kasutuselevõtul on Koppeli järgi vähemalt neli head külge: see annaks lisa meie kodumaisele energiavarustusele ja parandaks sel moel väliskaubanduse bilanssi, võimaldaks kasutusele võtta raisus olevat maad, annaks maarahvale lisatöökohti ja parandaks keskkonnaseisundit. Pealegi on biomass kasvuhoonegaaside suhtes neutraalne energiaallikas.
Teadlane juhib tähelepanu ka sellele, et biomassi laialdasema kasutamisega võivad kaasneda märkimisväärsed ohud. Korraga ei saa kasvatada toitu ja põletist.
Maailmaturul viimase aastaga avaldunud toiduainete hinna kiire tõusu põhjusi on kolm, mille osakaalu spetsialistid hindavad enam-vähem võrdseks: kliima halvenemisest tingitud ikaldused peamiselt troopikavöötme põldudel, suure rahvastikuga arenevate maade toitumisharjumuste muutused ja biokütuste suurem kasutuselevõtmine. Seetõttu on biomassi kasutamisel energeetilisel otstarbel vaja, et tulemus oleks nii energeetiliselt kui ökoloogiliselt mõistlik ja efektiivne. Energeetiline efektiivsus tähendab seda, et kogu tootmistsüklis (alates biomassi kasvatamisest, töötlemisest ja transpordist ning lõpetades jääkainete utiliseerimisega) annaks see rohkem energiat, kui tsüklis ära kulub. "Praegu on arukas biomassi kasutamine otse soojatootmiseks, mitte aga vedelkütuste valmistamiseks. Tululikud on nn teise põlvkonna biokütused - etanool või metanool lignotselluloosist ehk puidust."
