Hobusearsti ärevad päevad: kas varss ikka sünnib õigel ajal ja tervena
Hobused on hooajalised poegijad: enamik varssu sünnib Eestis kevadel.
Mära jääb tiineks niimoodi, et varss sünniks aasta kõige soodsamal ajal toitainete, temperatuuri, liikumise ja muude vajaduste poolest. Samuti vajab mära uuesti tiineks jäämiseks (juba nädal või kuu peale sünnitust) pikka päevavalgust, mis kaudselt tema suguorganeid mõjutab.
Tiinus kestab üksteist kuud, pool sellest ajast imetab ema ka eelmise kevade varssa, kes võõrutatakse enamasti kuuekuusena. Pikk ootamise aeg on ärev nii hobuseomanikule kui loomaarstile.
Loomaarst muretseb kõikide riskide pärast, mis arenevat loodet ohustavad. Eestis on esimeseks probleemiks viirusest põhjustatud abort, mis ei ole alati, hoolimata korralikust vaktsineerimisest ja ettevaatusabinõudest nakkuse leviku takistamiseks, välditav. Immuunsus sõltub pigem mära vanusest, üldisest tervisest ning söötmisest.
Teisteks probleemideks võivad olla loote nabanööri keerd, tiinuse arenemine vales emakaosas ning suguteede põletikud. Eriti ohtlikud on mära tiinuse esimesed 100 päeva, kui platsenta ei ole veel välja arenenud ning paljusid hormonaalseid funktsioone peavad kandma tundlikud munasarjad.
Kõik need riskid kokku panevad hobustega tegelejad hinge kinni hoidma - kas varss ikka sünnib õigel ajal? Kas ta on terve?
Märtsist alates vaatan ma helisevat telefoni hirmuga - see võib tähendada, et omanik on hommikul oma tiine mära juures avastanud midagi murettekitavat või on öösel juhtunud kõige halvem. Hilisõhtustest telefonihelinatest rääkimata.
Vahel märkab omanik, et midagi on valesti, piisavalt vara. Sellele lisaks on ta vahel ka piisavalt julge, et endale tunnistada - teatud märgid mära juures võivad tähendada, et sündimata varss on ohus.
Pigem on inimesed aga liiga leidlikud, et ise ruttu igasugused ohumärgid ära tõlgendada - söödavahetus, uus jooksukoppel, külm ilm jm - ega julgeta hakata loomaarsti tülitama.
Ohu märgiks võib olla ka näiteks see, et mära ei heida enam öösiti puhkamiseks maha või on hakanud tema kõht liiga kiiresti suurenema. Väga ohtlikud on kõhualused tursed ning mära isutus.
Esimeste ohumärkide puhul saab uurida mära verest teatud hormoone ning kontrollida kõhtu ultraheliaparaadiga ning vajadusel ravimitega ähvardavat enneaegset sünnitust edasi lükata.
Hommikuti saabuvad sõnumid võivad tähendada aga ka midagi väga positiivset. Selle aasta esimene sõnum saabus mulle 2. märtsil Tooma Hobusekasvandusest Jõgevamaalt. Seal alustas rõõmusõnumiga noor mära Finish Tooma, kes öösel kell kaks tõi ilmale terve ja väga pikkade jalgadega täkkvarsa. Ka mära ise on sündinud Toomal, neli aastat tagasi. Selles kasvanduses sündinud hobuseid ootavad Euroopa hipodroomide jooksurajad, loodan südamest, et äsjasündinud varsake saab tulevikus kanda ka sümboolset võitjatekki. Mida muud oodata ühelt hobuselt, kes otsustab sündimiseks valida öö, kui väljas on kõrged lumehanged ning -15 kraadi pakast.
Loomaarst aastast 2004. Kogu oma praksise ajal tegelenud hobustega, enamasti kõigega, mis on seotud varssade saamisega. Hetkel tegutseb oma väikeses erapraksises, millel vahva nimi Varsaaru OÜ, peamiselt Jõgevamaal. Lisaks õpib Eesti Maaülikooli doktorantuuris ning õpetab ka tulevastele loomaarstidele varssade saamisega seaotud saladusi.
