„Põllumajanduses on ilmselt optimistlikumad need ettevõtted, keda eelmise aasta põud mõjutas vähem. Kindlustundeks annab põhjust ka asjaolu, et paljud põllumajanduses tegutsevad VKE-d on viimastel aastatel piisavalt investeerinud, sealhulgas ökotootmisse, ja oma tooteid suudetakse müüa,“ lisas Leppänen.

Kõige vähem on suuri optimiste majandus- ja toitlustusalal ning transpordis ja logistikas, kus mõlemas prognoosib üle 15-protsendilist käibekasvu 7% VKE-dest. Üldkokkuvõttes suuri erinevusi sektorite vahel ei ole.

Lätis ja Leedus on suuri optimiste kõige rohkem haldus- ja teenindussektoris, vastavalt 14% ja 18%. Pessimiste on Lätis kõige rohkem majutuses ja toitlustuses (23%) ning Leedus hariduses ja tervishoius (16%).

2018. aastal oli Balti riikide majanduskasv Euroopa kiireimate seas ning palkade ja sisenõudluse kasv on märgatavalt tõstnud Eesti, Läti ja Leedu VKE-de kindlustunnet käimasolevaks majandusaastaks.

Kõige suuremad optimistid on Eesti VKE-d, kellest tänavu ootab käibekasvu 92%, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Lätis on vastav osakaal 89% ja Leedu 87%, nii et sõltuvalt riigist on käibelangust kartvate VKE-de osakaal vähenenud 10% protsendi juurde.

SEB Grupp korraldas seitsmendat aastat järjest uuringu „Baltimaade majandusbaromeeter“, kus kaardistati Balti VKE ootusi alanud majandusaastaks. Eelmise aasta detsembris toimunud küsitlusele vastas Baltimaades ligi 4500 VKE-d.