2019. aasta seenehooaja ülevaade | Seeneniidistiku tegevust mõistusega ette ei aima
Nagu tavaliselt, polnud ka seekordse sügissuvise seenehooaja eel puudust seenesaagi ennustustest. Ennustada püüdsid nii tavaseenelised kui auväärsed mükoloogid, kelle arvamusi on kombeks eriti tõsiselt võtta.
Kusjuures nii ühtede kui teiste ennustustes olid ülekaalus optimistlikud noodid. Seenejumal tõenäoliselt muigas vaikselt, kuulates neid ennustajaid.
Ees on oktoober, mida samuti peetakse seenekorjamise kuuks (ja mis seda ongi), kuid parim ja kõige saagiküllasem osa hooajast on juba möödas. On õige hetk vaadata tagasi, teha mõnesuguseid kokkuvõtteid... ja ka tulevikuplaane. Tahan rõhutada, et mitte prognoosida, vaid unistada, kuna seened on ettearvamatud! Kui tahate – uskuge, kui ei taha – ärge uskuge, aga aastatepikkune kogemus seente jälgimisel lubab mul just nii kategooriliselt väljenduda.
Just nagu hunte pole praktiliselt võimalik dresseerida ega kodustada, nii ei kasva ka seened – väheste eranditega – „vangistuses“. Samas aga, kui neil tahtmine tuleb, siis võivad nad kasvada olgu või Antarktikas või kosmoses.
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Ülaltoodud ülevaade kirjeldab peamiselt Ida-Virumaad. Üksikud retked naabermaakondadesse võib tähelepanuta jätta. Vaieldamatult on piirkondlikke eripärasid ja iseärasusi, mis tulenevad pinnasest, ilmastikust, metsaliigist jne isegi meie väikeses Eestis.
Mis siin Eestist rääkida, Isegi ühes metsas võib märgata üllatavaid ja täiesti loogikavastaseid seenemetamorfoose! Näiteks leidsin ma möödunud aastal ühes kohas väikeselt maa-alalt paarkümmend ilusat puravikku. Sel aastal olen pidevalt sama „seeneaeda“ külastanud, aga seal on tühjus. Samas on ka juhtunud, et tulen oktoobri lõpus, kui näib, et pole enam mingeid võimalusi edukaks seeneretkeks, metsast terve korvitäie puravikega.
Niisiis ei saa seente alal midagi ette ennustada, seentesse saab üksnes uskuda!
Artikkel avaldati algselt RMK loodusblogis.