abja gümnaasium Foto: Peeter Ernits
Näitleja on üks paljudest inimestest, kes Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal põgenes välismaale. 1976. aastal taotles ta luba Prantsusmaale minemiseks, mille sai alles viis aastat hiljem. Rämmeld ise kinnitas, et on esimene inimene, kes sai Nõukogude Liidust punase passiga välja, ning lisas veel, et passikontrolli läbides, küsis ta, kunas saab Eestisse naasta, mille peale kontrolör oli imestunud. Vaatamata sellele, mis olukord tol ajal siin oli, tahtis Ene Rämmeld siiski tagasi tulla, kuna Eesti on tema kodumaa.

Hetkel elab Ene Prantsusmaal. Ta on eesti keelt välismaal elades palju maailmale tutvustanud ning teeb seda aktiivselt siiani, korraldab Prantsusmaal luuleõhtuid, millest võtavad osa teised seal elavad eestlased, aga peale nende ka prantslased, kes ei saa meie emakeelest peaaegu sõnagi aru. Prantslased käivad luuleõhtutel tänu sealsele heale seltskonnale ja eesti keele imeilusale kõlale, mida saavad seal kuulata.

Selle lühikese 45 minuti jooksul, mil naine sai enda elust ja tegemistest meile rääkida, puudutas ta ka tihti ja julgelt teemasid, mis puudutavad poliitikat Eestis. Ene Rämmeld julgustas meid ise otsuseid tegema ja ise tegutsema, mida meie, eestlased, saame teha, kuna elame riigis, kus valitseb demokraatlik riigikord. Ta rõhutas, et kui ajal, mil Eesti riik oli Vene võimu all, tegi otsuseid vaid üks inimene või heal juhul väike grupp inimesi, siis tänasel päeval teeme otsuseid meie, meie naabrid, vanemad ja kaaselanikud.

Ene Rämmeld luges kuulajatele kaks Karl Ristikivi luuletust. Ta esitas neid väga emotsionaalselt ja ilmekalt. Küsimusele, miks ta just Ristikivi luuletusi loeb, vastas naine, et kui kunagi olid need luuletused talle kauged ja võõrad, siis tänaseks puudutavad need teda sügavalt. Luuletused, mida ta esitas, rääkisid kodumaast ja selle igatsusest.

Mulle meeldis see liialt lühikeseks jäänud kogunemine väga. Ene Rämmeld avaldas muljet oma avameelsuse, aususe, emotsioonikuse ja isamaa-armastusega. Muljetavaldav on see, kui patriootilisi inimesi meie seas leidub. Ta on justkui enda ülesandeks võtnud eesti keele ja kultuuri tutvustamise maailmale. Kõik eestlased peaksid olema uhked ja tänulikud, et meie seas selliseid inimesi leidub!

Karolin Jürise
X klass