Antsla alevivalitsus aastatel 1936-1938, esireas vasakult abivallavanem Karl Hommik, sekretär Leonhard Kull, teises reas paremalt kantseleiametnik Pärja Horm, käskjalg August Ibanson ja õpilane Herta Adel. Foto G. Sander, Võrumaa muuseum Antsla Valla Leht

Jaani linnast, millel on moodsam raekoda, helde annetaja, õnnistamata surnuaed, kitsas seltsimaja ja lugemislaud ühe lugejaga

Antsla, noorema Wõrumaa linna, elanikkude arv on 1612. 1922.a. oli see 920 ja enne maailmasõda tublisti alla 500. Nii on Antsla kasvanud peamiselt Eesti Wabariigi päewil. Alewi õigused sai ta 1920. aastal ning linnaks juba 18 aastat hiljem - 1. mail 1938. aastal.

Seekord heidame pilgu uuele linnale, kuiwõrd meie esindajale sealt huwitavat silma puutus ning mida jutustasid Antsla tegelased ajalehemehele.

Juba Wabariigi esimestel aastatel tekkis Antsla tegelastel, kuna Antsla oli siis valla lahutamatuks osaks, kavatsus Antsla jaama ümbrusesse tekkinud alewikule alewiku õigused hankida.

Selle wõitluse eesotsas seisis Antsla põline tegelane ja n.ö. isa Karl Kiwi. Ega see alewi saamine nii libedasti ei sündinud, seks tulid enne koguni omad mehed wallavalitsusse sokutada ja alles selle järel hakkas asi nihkuma.

Nüüd aga, mil alew on juba jõudnud linnas saada, olles aga kõige pisem teiste omasarnaste seas, suhtuwad elanikud sellesse wäga mitmesuguselt. Üks osa pooldab linna, teised aga kardawad kohuste tõusmist. Kuid Karl Kiwi arvab: Olles sõltumatud Maawalitsusest ja iseseisvad, wõime Antsla linna arendada aastate kestel kaunimaks ja korralikumaks pisilinnaks. Selleks on eeldusi rohkesti. Linn asub wõrdlemisi jõuka ümbruse hõlmas, linna puiestik, päris kaunis männik huwitaval küngaste real on juba jumala näputööna ilus, kui aga inimkäed seal weel enam teevad, rajades teid, istutades ja kaewates tiike, siis osutub see ilusamaks paigaks nii linna noorsoole kui teistele jõudetundide weetmiseks.

Antsla tegelasi, kes meie esindajat saatis, tähendas, et "sarnaseid puiestikke palju ei ole, kus kaswawad rahvale ka maasikad. "Hiljem muidugi peavad maasikawäljad taanduma ja andma ruumi lillepeenardele ja põõsastele.

Mis aga Antsla linnal luksuslik on, see on moodne, uhke torniga raekoda, meeldiwalt walge ehitus. Sellele ei saa Wõru tagasihoidlik, wanamoeline "raadimaja" kaugeltki ligi. Kuid Antsla raekoda saamislugu on selle eest wäga omapärane. Nimelt ehitati Antsla raekoda ilma ühegi plaanita.

Ehitus algas tolleaegse alewiwanem Taso nii hea lootuse peale, muutes ja täiendades ehitust töö juures, nagu wahepeal tarvilikuks pidas. Kui maja teine kord valmis oli saanud, siis ei saanud enam meister edasi ehitada ega Taso ka nõu anda.

Nüüd kutsuti arhitekt kohale. Ka see ei osanud muud paremat peale hakata, kui käskis platsi puhtaks teha. Wiimaks ometi leiti Valga inseneris Saares mees, kelle plaanide kohaselt siiski raekoja ehitus lõpule viidi, liites teda teise hoonega. Ning praegu näib maja kenana väliselt oma kõrge torni ja katusel asuvate jalutusaedadega, kuhu raehärrad "patseerima" wõivad minna.

Torni tipus asuva kella kinkis raekojale Mart Teder. M. Teder on Karl Kiwi kõrwal Antsla populaarsemaid kujusid, eriti oma kinkimise poolest.

Peale nimetatud kella, mis 1000 kr maksma läks, on ta teinud tuhandetesse kroonidesse ulatuwaid annetusi waeste eest hoolekandmiseks, tuletõrjele, orkestrile jne. Olles erakinimene, tegeleb ta kirjandusega. Temalt on valminud rida teoseid värssides "oma kulu ja kirjaga", neist üks kahes andes "poliitiline lugulaul" Praegu wiibib see väikekaupmehest Antsla heategija NMRÜ omnibussiga matkal Itaalias.

Seltskondlik tegevus on Antslas elav. Juhtiwamaks organisatsiooniks on Antsla Wabatahtlik Tulet. Ühing, kes omab seltsimaja, kus sünnivad kõik Antsla oludele väga kitsaks jäänud, mida korduvalt on maininud Antsla viibides peaminister K. Eenpalu. Ühingu tulisemaks südamesoowiks on ruumide laiendamine, mis nõuaks 4 miljonit senti, mis aga Antslale siiski on wäga suur raha! Seltsi eesotsas seisab Antsla seltsitegewuse omaaegne pioneer ja nüüdne weteraan K.Kiwi.

Kiitwalt peab mainima seltsi juures töötawat näitetruppi, mille paari aasta eest organiseeris Herbert Abel, kes on Antslas näitekunsti wiljelemisel tänuga tunnustava töö teinud.

Kaitseliidu töös on Antsla maakonnas esimesi, sest tal on oma maja paljude ruumidega, maja juures waatetorn - "Wärdi torniks", sest see on püstitatud Antsla Kaitseliidu agara tegelase Wärdi Kaska ideede kohaselt.

Ka oli meie esindajal malevk. sekretär G.Oru saatel võimalus tutvuda malevkonna lasterajaga, mis on seni palju tööd ja waeva nõudnud..

hulka kuulub ka omal ajal Martna poolt metsa ehitatud töölismaja, mida õieti millegiks ega ka keegi kasutada ei osanud. Nüüd on sinna wiidud linna avalik lugemislaud, kuhu käiwat ainukese lugejana keegi wana inwaliid.

Ega wist kusagil Eestis mujal pole ka surnuaeda, mis olles pühitsemata jumalasõnaga. Aga Antslas on ja sinna on juba maetud kaks surnutki. Rahwas loodab, et endine alewiwanem linnawanemaks saades sellegi asja lõpuks laseb korraldada kombe ja viisi kohaselt.

Muide, Antsla linnawanemaks on Kaarel Hommik, umbes 30-aastane poissmees, kellele kõigi wastse linna pritsesside silmad loodavad ja linnasekretäriks wärske õigusteadlane Leonhard Kull.

Weel peab nimetama Antsla Laulu ja Mängu Ühingut, mille esimeheks on dr. Lattik ja tegewusjuhiks, eriti laulu alal õpetaja Rud. Taba, kes ainsa õpetajana Antslas ka seltsitegewusega tegeleb.

* * *

Wõõra wastu on Antsla rahwas lahke ja südamlik. Juba habemeajajaproua, kelle ootelaua literatuurist enamuse moodustab waimulik kirjandus, vaatab wõõrale niisuguse näoga otsa, et kohe tunned - oled sõbralikus rahwas. Leo aga - Antsla linna populaarsemaid ja korpulentsemaid mahi, wõtab lehemehe oma hoole alla justkui Peetrus waese patukahetseja Eedenisse.

Ja kui sa just oma matkaga laupäeval Antslasse jõuad, siis oled päästmatult kadunud hing. Kas sa tahad või ei taha, aga sauna sind wiiakse, leilitatakse ja tehaks puhtaks nagu lihawõttepõrsas. Wõi on see wiisakama nimetusega - karanteen.

Weel on Antslalastel üks pahe, nad kurjad vaimud ei pea millekski käsku: sa ei pea himustama ligemese naist..., vaid talitawad just nii, et naised muudkui aga lasewad jalga oma seaduslikkude meeste mant.